Juuresolevad on siis ühe minu lemmikraamatu kaanepildid. Loomulikult on sellest romaanist rohkem väljaandeid, aga mul on kodus just need riiulis. Kaanepildi autoriks on Boris Vallejo. Müstilisel kombel said isegi venelased raamatu kaanele õige pildi pandud, kuigi kellegi haige aju kirjastusest «АСТ» lisas samade kaante vahele veel ka triloogia «Widowmakers» kolmanda romaani. Okay, ma saan aru, et miks nõnda tehti... loll tegu ikkagi!
Olen seda 1987. aastal ilmunud romaani vene ja inglise keeles lugenud circa 5-10 korda. Eks see näitab juba midagi... kasvõi seda, et tegu on muheda ja kergeltloetava tükiga. Ma olen juba selline tegelane, kes tahab aeg-ajalt midagi hästi lobedat lugeda. Mike Resnicki karmi kriminulli sugemetega linnafantaasia «Stalking the Unicorn: A Fable of Tonight» on just seda tüüpi lahe lugemine, kus on mõõdukalt muhedat kildu, pisut satiiri, natuke nukrust ning suhteliselt palju pöörast ja küllaltki haiget fantaasiat. Romaan on samas ka itk möödunud aegade Ameerikale ning autor (õigemini peategelane John Justin Mallory) leiabki, et midagi olulist on siit maailmast jäädavalt lahkunud. Miks muidu Mallory arutleb, et hoolimata deemon Grundyst (ja vähematest lurjustest), on see alternatiivne Manhattan siiski hoopis parem paik elamiseks.
Taustaks: Iggy Pop «This Is A Film»
No comments:
Post a Comment