Kes tunneb, see teab ... teistele ei anna ka pikk kirjeldus miskit. Kodanikunimi on Jüri Kallas ning pole ka põhjust selle fakti salgamiseks. Kirjad: ulmeguru(at)gmail.com
Paar nädalat tagasi kuulasin paari võõrast plaati ning ühelt kogumikult jäi kõrva allpoololev lugu, ehk siis Muse ja nende laul «Sunburn».
Alul arvasin, et tegu on minu jaoks tundmatu bändiga, aga kui olin pisut wõrgus ringi kaevanud, siis tuvastasin, et olen seda bändi teadnud/kuulanud küll ja isegi paar videot on varem nähtud. Aga ju siis omal ajal ei läinud nii hästi peale... praegu meeldib kõvasti enam ning seda on mu blogi püsilugejad ilmselt ka juba märganud.
Uuemal ajal tuleb ikka igasugu kummalisi tähtpäevi... on holokaustipäev, on sõbrapäev, nüüd on ka turvalise interneti päev...
Viimatimainituga seoses avati üks wõrguleht ja paisati wõrku ka allolev videoklipp... õigemini selle eestikeelne versioon...
Einoh, klipp on tore ja tegelikult aetakse õiget asja... iseasi, kuivõrd tulemuslikult, sest enamjaolt on lapsed arvutialal targemad, kui nende vanemad... ka ei pruugi need vähemharitud vanemad sellest klipist üldse aru saada, sest klipp on pigem siiski noortepärane. Aga järsku olen ma siiski pessimist... ja kui olen, siis on mul sedakorda küll hea meel!
Enam kui nõutuks teeb, aga see, et esimene wõrgust ilmuv oht on neli põlvpead koeraga. Arvan siiski, et lapsest wõrgukasutajale on paremäärmuslased ikka väga väike oht, aga Euroopa tavades on vist ikka veel põlvpead kõige kurja juur. Ilmselt minu viga, aga vasakäärmuslased (ja muud taolised pussakad) on praegu korralikele inimestele märksa suurem oht... rääkimata sellest, et nood on lihtsalt ebaesteetilised vaadata ja toodavad vaid miskit laga linnatänavatele.
Kirjutasin juba alguses kõikvõimalikest uutest tähtpäevadest... tundub, et on tagumine aeg teha ka terve mõistuse päev! Noh, et ei jahutaks kogu aeg vaid põlvpeadest. Ka oleks sellist päeva vaja sedasorti tüüpidele nagu need tüdrukud, kes omi alastipilte miskile töllile saatsid, kes lubas neist pesumodellid teha ja 23 tuhhi maksta. Või siis igasugu taolistele tüüpidele, kes MSN-s või meilis omi pangaparoole suvalise küsimise peale saadavad. Ah, seda nimekirja võib ju jätkata lõputult...
Meie leht kirjutas eile, et «Kuressaare tutvustab end animatsiooniga tulevikust». Igasuguste arusaamatuste vältimiseks ütlen kohe ära, et mina ei ole selle üritusega küll kuidagi seotud. Tahaks märkida ka seda, et animatsiooni ulmeosa on jabur ja sisutu... isegi halvas ja ebateaduslikus fantastikas ei saa Kuressaare tulevik aastal 2100 taoline olla.
Käesolev blogipost on taaskord teraapilise toimega, sest ma pole päris kindel selles, kas kamraad Trashi suurepärane tervislik seisund on taastunud.
Sedakorda on raviks pisut pehmemad vahendid, ehk siis Classix Nouveaux ja laulu «Guilty» video.
Antud laul tegi Nõukogude Eestis futu propageerimiseks ilmselt rohkem, kui kõik ülejäänud laulud kokku... vähemasti väljaspool Soome telekanalite leviala.
Antud blogipost on teraapilise toimega, sest kamraad Trash kirjutas oma blogis miskist filmist, mis tekitas talle tugeva tervisekahjustuse 80ndate teemal. Lootes, et see kahjustus pole jäädava iseloomuga, alustan oma blogides Trashi taastusraviga. Alustuseks midagi kerget ja peaaegu peavoolu kuuluvat... ehk bänd A Flock of Seagulls ja nende tuntuim lugu «I Ran (So Far Away)»
Kui on midagi, mille pärast ma kahetsen selleaastasest Treffenist kõrvalejäämist, siis oli selleks slovaki bändi The Last Days of Jesus esinemine antud festivalil!
Otsisin midagi muud, aga sattusin hoopis sellise video peale...
.jpg)
