Ebapädevus ja värvikad tüübid

Eelmine nädal oli mul töövaidluskomisjoni istung, kus siis läks minu vallandamise küsimus arutamisele... või õigemini ei läinud...

Põhjendused on allpoololeval dokumendikatkel kenasti näha... noh, et kui suuremaks klõpsata, siis saab ka lugeda...



Äraseletatult tähendab see, et kuna mind vallandati etteteatamisega, siis uue töölepinguseaduse valguses sai asja vaidlustamise aeg ümber minu viimasel tööpäeval.

Loomulikult võib takkajärgi targana nentida, et oleks vast tasunud uus seadus läbi lugeda, aga ükski normaalne inimene ei tule ju selle peale, et miskit vaidlust alustada enne töösuhte lõppu...

Olgu, mina olen võhik ja ei tunne seadust, aga minu (ja mitte ainult minu jaoks) jääb arusaamatuks, et kuidas ei tunne seadust Saaremaa töövaidluskomisjoni esimees Evi Ustel-Hallimäe. Just tema mu paberid läbi vaatas ning leidis, et on mõtet vallandamist vaidlustada küll... ka ei jäänud talle märkamata, et vallandamine oli kuuajalise etteteatamisega... ta veel märkis selle ära, et kui kummaline...

Kui töövaidluskomisjoni istungil selgus, et asi ei lähe aegumise tõttu üldse arutamisele, siis ma küsisin Evi Ustel-Hallimäelt, et miks ta mulle varem ei öelnud, et asi on aegunud. Vastuseks oli üsna ebaveenev ja hämav arutluskäik, et sageli ei märka ka teine osapool, et asi on aegunud...

Tark inimene pidi õppima teiste vigadest ja loll enda omadest. Noh, nüüd on võimalik paljudel tark olla ning õppida minu veast ning raiuda oma peakolusse, et uue töölepinguseaduse järgi on vallandamise/koondamise puhul aega asja vaidlustada üks kuu. Jah, ka vana seaduse järgi oli aega üks kuu, aga siis hakkas see aeg tiksuma viimasest tööpäevast, nüüd hakkab see tiksuma vallandamise/koondamise teatamise päevast. Noh, et kui miski kuupäevaga paber kätte on antud, siis arukas on ka kohe sellega töövaidluskomisjoni poole punuma pista.

Kuna minu vallandamise küsimus jäigi lahtiseks ja arutamisele ei tulnud, siis on mul võimalus revanšiks üks värvikas raamat kirjutada. Inimesed, kellega olen sellest rääkinud... need inimesed on öelnud, et huvitavat materjali jagub...

Taustaks: Muse «Time Is Running Out»

Jälle üks telesaade vähem vaadata

Eile õhtul tegid Eesti televaatajad taas minu elu kergemaks ning hääletasid Kene Verniku superstaari-saatest välja. Noh, mul siis taas üks telesaade vähem vaadata!

Kenest (pildi pätsasin siit) on muidugi kahju, aga võitis ta niikuinii, sest tänu saatele said paljud inimesed tema olemasolust teada. Mina sain ka tänu sellele saatele teada, et Eestis ikka on mõni tore laulja veel...

Ja see kes saate võidab, see pole ju oluline, sest eelmiste hooaegade võitjad on selles asjas ju kenaks illustratsiooniks: üks on lihtsalt igav ja teisel on hea hääl kenas harmoonias lolli maitsega. See eestlaste maitse juba on selline.







Ma ei hakka siin midagi kommenteerima, sest laulud ja särav esitus räägivad iseenda eest. Eks näitab ka laulude valik ju artisti, kuigi ma ju ei tea, et kui palju neil tegelikult seal vabadust valida on. (Meenuvad miskid lollid põhjendused, et miks üks poiss ei saanud Sex Pistolsi lugu valida...)



Igatahes on seis selline, et mina seda saadet sel hooajal enam ei vaata. Jah, seal on toredaid lauljaid, aga nii head nad küll pole, et nende pärast telekat käima panna...

Taustaks: Kene Vernik «Wicked Game»

Ristike hääletussedelil

Ausõna, ma pole miski paranoidne tegelane ja vandenõuteooriatesse ma samuti ei usu, aga ajuti hakkab mul küll tunduma, et võiks vist uskuda...

Eriti tugevaks läheb see tundmus siis, kui mõni Eesti meediaväljanne taaskord produtseerib nupukese natsismist ja (eriti) selle ilmingutest Eestis. Siis kerkib taaskord küsimus, mis nõukaajal oli ääretult populaarne: «Kellele on see kasulik?»

Haakrist, (neo)natsid, juudiküsimus, Holokaust ja kõik muu taoline on sellised teemad, millel pole Eestis kohta isegi esisajas... pean silmas teema tähtsust ja tähendust...



Aga näe! «Järva Teataja» produtseerib uudisnupu «Hääletussedelile oli joonistatud haakrist». Olgu, see on esitatud kui kurioosum, aga ma võin mürki võtta, et sellist lugu poleks tehtud, kui «ristikese» asemel oleks olnud viisnurk või sirp ja vasar. Pealegi näeb selles kritselduses haakristi ikka väga väärastunud silm... pigem jääb mulje, et keegi tahtis Vabadussamba ülaosas olevat risti kujutada, aga joonistusoskus vedas alt...

Taustaks: Propeller «Die Woche»

Ja Edgar tegeleb sellega...

«Edgar tegeleb sellega, et inimesed kaotavad töö.»

Ehk siis mainekujundaja jutust võis aru saada, et inimesed kaotavad töö Edgari süül, kes tegeleb sellega...



Tegelikult pole purjus inimese üle ilus naerda, aga kuna tegu on väiklase ja vägagi õela tüübiga, siis on naermine enam kui koššer.

*

Mul on väga hea meel, et kesikud siin saarel totaalselt hävisid, kuigi ka siin võitnud partei pole mu lemmik.

Tallinnas on korralikud inimesed muidugi mustas masenduses ja ei näe seetõttu suuremat pilti... aga see, et kesikud kogu Eestis kaotasid, see näitab tegelikult kenasti, et eestlaste vaimse tervisega on kõik korras...

Kesikud võitsid ju enamjaolt venelasterohketel aladel. Mis pole iseenesest ju üllatav, sest Eesti suurparteidest on sihikindlalt venelastega tegelenud vaid kesikud. Seda on näha tulemustest ning seda räägivad mulle ka eestlased, kes neil aladel elavad.

Allpoololev videoklipp on suurepärane tõestus sellele, et kesikud oskavad venelastega tegeleda... see klipp on selline ehe vene värk... ja see polnud halvasti öeldud...



Teised erakonnad saavad venekeelse valija käestlaskmises vaid ennast süüdistada. Tõsi, venekeelse valija võitmine ei peaks tähendama ajaloo võltsimist (Tallinna vabastamisest rääkimine) või riigireeturitega (ehk Notšnoi Dozoriga) sekendamist, aga kui Eestis need venekeelsed elavad ja kui Eestis nad valivad, siis miks peaksid nad ainult kesikuid valima. Ma ei usu, et see venekeelne elanikkond nii üheülbaline on.

Ka võiksid teised parteid järgmiseks kampaaniaks midagi arukamat välja mõelda. Vastandumine kesikutele on lame ja ammu mahakäinud idee, mis võis ju mingitpidi ka seekord töötada, aga olen enam kui kindel, et iga kord töötab see üha vähem. Programm ei saa seisneda kellegi vastu olemises.

Ausaltöelda ootan ma pikisilmi Ediku surma. Ei, mitte inimese, sest ma pole sedavõrd õel, aga mind lihtsalt huvitab, et mis hakkab siis juhtuma, kui Edgarit enam ei ole. Et kuidas saavad kesikud ise hakkama, sest sm Ninasarvik ju kedagi teist enese kõrvale ei lase (ja järelikult uut juhti sealt ka ei tule). Veel rohkem huvitab mind aga, et millise tondiga hakkavad valijaid siis hirmutama need teised parteid? Tundub, et kaua pole enam oodata jäänud: valimisööl nägi Edgar ikka väga vilets välja...

Taustaks: Нагано «Застрахуй Братуху!»

Spämm muutub aina lakoonilisemaks

... või siis: pikk jutt – loll jutt.

from Irish News Center
date Thu, Oct 8, 2009 at 12:41 PM
subject RE:

You won 750,000gbp.Send:Name,Age,Country

Taustaks: Camille O'Sullivan «People Ain't No Good»

Camille O'Sullivan - The Ship Song

Otsisin midagi muud, aga sattusin hoopis sellise video peale...

Esitajaks on Camille O'Sullivan, kes on kaverdanud suisa mitut Nick Cave'i laulu.

Eks ta ole kaverdanud ka teistegi artistide laule, aga «The Ship Song» omab kohe päris ehtsat videoklippi.



Muidugi ei maksaks nüüd kaverite põhjal miskeid põhjapanevaid järeldusi teha – ajuti kõlab see daam ikka väga sõgedalt.

Taustaks: Camille O'Sullivan «The Ship Song»

Vastased valisid venitamise

Olen siin blogis teinud juba mitu postitust minu töötu staatusest ja üldse asjade käigust.

Üks osa kogu sellest teemast on ka vaidlus endise tööandjaga vallandamise õiguspärasuse üle.

11. septembril tundus, et asjad on liikuma hakanud, sest ma sain kutse töövaidluskomisjoni.



Täna, 25. septembril enam nii ei tundu, sest ma sain järgmise kutse.



Tegelikult asjad muidugi liiguvad. Lihtsalt tundub, et vastased valisid venitamise...

Taustaks: Kyoto Blue «Space Oddity»

Quantum of Solace (2008)

Kui nüüd aus olla, siis olen ma kogu aeg pidanud James Bondi miskiks poppkultuuri nurisünnituseks.

Jah, selle tüübi eluloos on olnud helgeid hetki... eriti need, mis seotud Šoti patrioodiga, aga üldiselt on tegu miski lahja lakega.

Jah, ma annan aru, et eksagent võis neid romaane täitsa tõsimeeli vorpida, aga filmidest on saanud miski rämps, mida kõikvõimalikud (liba)munapäised kultuuripeded tähtsa näoga kiidavad.

Film «Quantum of Solace» (2008) on hale isegi Bondi-filmide lamedal skaalal.

Alguses miski lollakas kihutamine, siis tüütult pikad algustiitrid saadetuna nõmedast laulust, siis miski lollakas tagajamine, siis natuke juttu, siis taas üks kaklus ja tagaajamine jne.



Filmis on sisu ja elu samapalju kui roogitud raipel külmletis. Aga olgu! Ajaviitefilm ju! Aga see Bond, õigemini see näitleja!!! Kas hullemat koonu ei suudetud leida!? OK, enamus aega oli ta nägu tahmane ja kriimuline, aga see lembestseen, see oli küll üks haledamaid filmikunsti ajaloos...

Kui ma hiljuti filmi «The Dark Knight» (2008) vaatasin, siis arvasin, et nüüd on pikaks ajaks märk maas, et sedavõrd lolli altminekut enam niipea tulla ei saa, aga ei...

Taustaks: Kyoto Blue «Monument Of Tears»

Pärnakaid võib õnnitleda

Pärnu rahvast võib tõesti õnnitleda, sest neil on kandideerimas vähemasti üks väärikas inimene. Mitte nagu mujal, kus üks mölakas teise kukil, otsekui kirbud koera perses.



Eesti padukollane meedia on samuti järjekindel. Et kui (:)kivisildnik ja iseseisvuspartei, siis tuleb ikka miski natsiteema ka juurde pookida. Antud juhul (klõpsa pilti!) siis reklaamviide Hitleri järglaste loole. Iseküsimus, et miks üldse peaks kirjutama Hitleri järglastest?

Seda, et on olemas kodanikunimi ja kirjanikunimi, seda ei suuda siinmaine meedia vist Viimsepäeva laupäevani selgeks saada. Kivisildnik ei kandideeri kusagile, kandideerib Sven Sildnik!

Taustaks: Muse «Apocalypse Please»

Tööd saab Päkapikk

Tore on teada, et kamraadid su'st ikka hoolivad. Teadupärast olen ma ju töötu, aga murelik kamraad KM saatis mulle täna hommikul viite (klõpsa pildil!) asjalikule tööpakkumisele...



Selline töökoht siis! Tegelikult ju mitu kärbest ühe hoobiga: kerge ja vaheldusrikas töö ning näeb ilma ja inimesi. Kahjuks ei saa mina kandideerida, sest ma ei oska soome keelt.

Huvilised leiavad info aga siit.

Taustaks: Muse «Stockholm Syndrome»

K nagu kartul või nagu küttepuud

Ma pean end piisavalt vanaks ja selliseks üsnagi kõikenäinud inimeseks. Noh, et üldiselt on mind raske millegagi üllatada... tean, et lurjus on lurjus ning korralik inimene on korralik inimene... ning mul on üldiselt üsna selge arusaam, et mis eristab ühte teisest.

Aga näe! Mõni ajuhiiglane ikka kohe oskab. Eile õhtul/öösel sattusin ma telekas sellise rõlguse peale...



Alguses rääkis Edgar Savisaar populismist ja sellest, et kuidas teised erakonnad muudkui populistlikult lubavad ja kuidas tema erakond muudkui teeb ja teeb ja teeb...

Ja siis näitab kaamera kartulikottide hunnikut ja küttepuude kuhja. Noh, et Savisaar ja sõbrad pakuvad hädalistele talvekartulit ja küttepuid. Kui see pole populism, siis mina olen küll Eesti Vabariigi president!

Ega keegi ju sealt platsilt kartuleid ja puid ei saanud... selleks tuleb ikka avaldus kirjutada, et nagu selle pensionilisaga oli... Need kaks kuhja ja Savisaar nende vahel olid ikka selleks, et meedia saaks kohale kutsuda ja näidata, et kuidas kesikud meie raha eest omale valimispropagandat teevad.

Üldiselt mulle ei meeldi see kapitalistlike erakondade demagoogia õngest ja kalast, sest on olukordi, kus tõesti tuleb kõigepealt kala anda, et näljasel üldse õng peos püsiks. Samas, ega see kott kartulit ja sületäis puid ka muud ei tee, kui vaid pikendavad agooniat. (Pealegi, et kuidas aitavad küttepuud kesküttega hädalist?) Selline abijagamine on vajalik, aga seda võiks teha ka muul ajal, kui enne valimisi. Parem oleks siiski tegeleda hädade põhjustega.

Tegelikult ei meeldi mulle üldse Savisaare ja teiste kesikute kottimine, sest see varjutab ja varjab (üsna sageli) märksa olulisemaid teemasid. Samas, see almust pakkuv Savisaar oli ikka rõlge küll ning ületas mitmeski plaanis inimliku taluvuspiiri.

Taustaks: Нагано «Застрахуй Братуху!»

Taasleitud Muusa

Paar nädalat tagasi kuulasin paari võõrast plaati ning ühelt kogumikult jäi kõrva allpoololev lugu, ehk siis Muse ja nende laul «Sunburn».



Alul arvasin, et tegu on minu jaoks tundmatu bändiga, aga kui olin pisut wõrgus ringi kaevanud, siis tuvastasin, et olen seda bändi teadnud/kuulanud küll ja isegi paar videot on varem nähtud. Aga ju siis omal ajal ei läinud nii hästi peale... praegu meeldib kõvasti enam ning seda on mu blogi püsilugejad ilmselt ka juba märganud.

Taustaks: Muse «Sunburn»

Suurejooneline arvutimängu reklaam

Taaskord on kohalik kõmujanuline ajakirjandus kergeusklikult reklaamihaide poolt ülespandud võrku läinud...



Mäletame ju kõik, et kuidas paar päeva tagasi ilmusid meedias materjalid mingist «avariist» ja justkui «hullunud juhi taltsutamisest»...



Nüüdseks on selgunud, et tegu on arvutimängu «Grand Theft Auto» uue episoodi «Tallinn City» suurejoonelise turunduskampaaniaga, sest täna hakkas wõrku juba lekkima vastavaid plakateid... et püsime siis lainel...

Taustaks: Muse «Unnatural Selection»