30.5.09

Hommikul olin ma hauakaevaja

Tänane hommik oli eriline isegi minu hommikute mõõtkaval, sest täna hommikul olin ma hauakaevaja.

Lasksin koera hommikul õue ja emakassi tuppa. Trepilt vaatan, et vana lauda ukse ette on miski hele kivi tekkinud, või...

Tatsasin siis paljajalu läbi kastese rohu ning tuvastasin, et meie õues lebab jänese surnukeha... kõri läbi puretud ja pea ripub vaid miski kuklanahariba küljes. Tunnistan tummalt, et ilmselt on me kassid närilistelt ja lindudelt spetsialiseerunud ümber märksa suurematele loomadele.

Mõttes sai kähku plaan visandatud, et kõik loomad tuppa ja siis matused.



Kui koer hommikuselt ringilt tagasi tuli, siis ilmus ka punane kassipoiss välja ning õnnestuski kõik loomaksed tuppa saada ja juba kangekstõmbunud jänesekorjus salamisi maha matta...

Pärast sai pisukest osalusvaatlust tehtud ja välja selgitatud, et ilmselt on jänese hing Põnni (fotol) südametunnistusel. Tegu on murdja mutiga ning tema oli see, kes pärast kõige pikemalt otsis, et kuhu raibe jäi...

Taustaks: Voltaire «Hello Cruel World»

27.5.09

Utah Saints - Something Good

Kamraad Trash kirjutas oma blogis ühest DVD-st ning siis selgus kommentaariumis, et ka paljudel teistel on miskeid «piinlikke» muusikalisi luukeresid kapis. Mulle tuli näiteks kohe meelde võrratu Utah Saints.



Eks suures osas põhineb see laul ja video Kate Bushi laulul ja videol «Cloudbusting», millest ma oma ulmeblogis juba kirjutasin ning seetõttu kordama ei hakka.

«Something Good» ja tegelikult terve kasett Utah Saintsi endanimelise esikalbumiga sai omal ajal ikka suisa ribadeks kuulatud. Kaks korda olen ma ka selle albumi CD-d käes veeretanud, aga ostamata jätnud. Esimene kord oli see kassett veel liialt pealuus kinni ja teine kord (aastaid hiljem) ei olnud ma eriti kindel, et ma seda enam kuulata tahan. Kardan, et kui kolmas kord mulle see plaat näppu juhtub, et siis ma selle ikkagi ära ostan...

Taustaks: Utah Saints «Something Good»

26.5.09

Masendavalt nürid parteireklaamid

Olen viimasel ajal kahtlaselt sageli sattunud telekat vaatama ning oma õuduseks näinud ära suure hulga masendavalt nürisid parteireklaame.

Noh, et kuis üks valge särgiga vennike sikutab hobukäru kraavist, või kus kaks jorssi miskit kõõma köiel kantseldavad... ja siis on veel miskid vaimuvaesused oravatelt ja ninasarvikutelt.

Lisaks potsatas eile meie postkasti hüsteeriline Savipätsu lendleht, kus teatati, et kapitalistlik isamaa on hädaohus, sest ansiplaste hordid on liikumas Brüsseli peale.



Nende parteireklaamide kõrval on isegi suvaline pesupulbri- või tampoonireklaam juba kobe vaatamine. Ülalpoololev õllereklaam on selles valguses aga suisa kunstiteos!

Mõtlengi, et kellele neid juhme ja äärmiselt madalalaubalisi (poliit)reklaame tehakse? Ma võin ju olla ajuti paras misantroop, aga Eesti inimestest ma nüüd nii halvasti kah ei arva! Kamraad (:)kivisildnikul oli selle kohta oma teooria, aga ehk kirjutab ta sellest oma blogis ise...

Taustaks: Depeche Mode «In Sympathy»

25.5.09

Provntsipealinn küll Euroopas ei asu

Ma saan aru küll, et elu maal seab omad piirangud, aga samas annan ka aru, et kõik ei saa elada linnades ja veel enam pealinnades. Noh, Tallinnas ma näiteks ei tahagi elada, aga sellest ei tahtnud ma kirjutada...

Käesoleva aasta 20. aprillil oli lisaks minu ja Hitleri sünnipäevale veel üks oluline sündmus – ilmus Depeche Mode'i uus album «Sounds Of The Universe».

Paar päeva pärast sünnat läksin siis külastama Kuressaare plaadipoode, et osta värske reliis. Olin miskipärast kindel, et sedavõrd tuntud bändi puhul tõrkeid ei esine... kui just juba läbi pole müüdud...

Esimeses polnud, teises samuti mitte... põhiline argument oli, et neile nii ruttu ei saadeta.

Nüüd kuu aega hiljem tegin korduskatse. Ühes poes öeldi, et nemad üldse enam uut kraami ei saa, et teevad tühjendusmüüki ja siis panevad kinni. Teises poes aga öeldi, et neile enam eriti välisplaate ei tule...

Tubli! Ilus äriidee, et kaupa ei telli, et siis ka müüki ei toimu, et siis paneme ka poe kinni jne.

Olgu, mina võin ju ka wõrgust osta, aga kohalikul kaupmehel jääb raha saamata, sest kui ma juba wõrgust tellin, siis tellin väljamaalt, sest sealt on soodsam ja kiirem.

Kes aga soovitab mul wõrgust tõmmata, siis teadmiseks, et see album oli mul mp3-dena (ja peaaegu ametlikult) olemas juba märtsi lõpus. Nüüd on muidugi album ka koos DVD-ga, sest hea kolleeg käis mandril ning pidas plaadipoes ka mind meeles.

Taustaks: Depeche Mode «Wrong»

18.5.09

Öökiv koer ja lauluvõistlus

Nädal enne Eurovisiooni praalisin ma tööl, et püüan sel aastal kuulata mitte ühtegi eurolaulu ja üldse olla üritusest nii kaugel kui võimalik. Seisukohavõtu põhjustas toimetatav telekava ja seal olevad ürituse kirjeldused.

Inimene plaanib, aga juhus juhib ning siin ma nüüd olen ja kirjutan lauluvõistluse teemalist postitust.

Alustama peaks aga sellest, et laupäeval sai õues tööd tehtud, sai saagi juristatud ja puulõhkujat kääksutatud ja üldse... Igatahes tuli rammestus peale ning sai kobitud diivanile pikutama... peagi tuli uni silma ning lülitasin tehnika välja ja jäin tukkuma. Koer ronis ka kaissu ja puha.

Mingil hetkel kuulsin läbi une kuidas koer öögib ning silmi lahti tehes nägin ka oksendamise hetke... õnneks ta päris mulle peale ei oksendanud, aga ikkagi. Väga vana loom, et kuidas ta peale ikka pahandad... lasin koera õue lõpuni öökima, kasisin diivanit ning kõige selle rahmeldamise peale läks ka uni minema.

Kabinetist leidsin kalli kaasa oma arvutis kolle tapmas. Istusin oma arvuti taha, aga selline üsna kudenud olek oli ning vaatasingi, et kas telekas on midagi huvitavat tulemas... miskipärast tekkis mul mulje, et juba hääletavad, aga teleka ette istudes selgus siiski, et allaes laulavad. Nägingi siis alates Saksa laulust. Oli nagu ikka, oli talutavaid laule, oli isegi häid, aga oli ka sellist saasta, et karju appi. Loomulikult on see hea vaid Eurovisiooni kontekstis hea, aga see selleks...

Erilise saastana läheb kirja Ukraina lugu, mis oli selline seosetu puder, et täitsa ootasid, et millal see läbi saab. Jama oli ka Hispaania laul, et sel hetkel kui laul lõppes, sel hetkel oli see ununenud. Praegu ongi vaid meeles, et laulu ajal ütlesin kaasale, et ju see ekslennusaatja Türgi liinil lendas, sest ilge türgi disko see oli...

Eesti laulu pole kuulnud. Soome laul oli miski eriline segu neegrihigist ja tuležonglööridest... oma eklektikas oli suisa paras paar Ukraina laulule, aga väärakuse astmelt oli siiski hulga inimlikum.

Norra laul on aga otsekui õpikunäide, et kuidas tuleb kõik rauad tulle panna ja kuidas siis ka tulemus tuleb. Selline vormilt rahvalik, sisult internatsionaalne, väike mustlasviiul, rinnakad valküüritarid, hoogsad tantsupoisid, meeldejääv meloodia, suhtkoht talutavad ja romantilised sõnad. Ja loomulikult laulja! Norraliku lõimumispoliitika kaanepoiss... et slaavi juurtega tüüp tuleb ju Moskvasse saata, et see ju töötab. Ja muidugi oli poisi puhul nummimeeter pilvedes: sellist murraks nii homo kui ka hetero!

Taustaks: Otto Dix «Немой крик»

4.5.09

Küsimus arvutigurudele

Tahaks teada, et kas on olemas sellist tehnilist vidinat... muidugi mitte sedavõrd eksklusiivset, kui pildil...



Probleem!
Koduses kabinetis on kaks lauaarvutit ja üks komplekt arvutikõlareid. Ilgelt tüütu on pidevalt laudade all roomata ja juhet ühe arvuti küljest teise külge tõsta.

Küsimus!
Et kas on olemas sellist vidinat, et kust jooksevad juhtmed mõlemasse arvutisse ja kuhu omakorda on külge lülitatud kõlarid, et kus lihtsa ümberlülitusega saaks lülitada kõlarid teise arvuti taha olevaks?

Tehniliselt on see ju ülilihtne, aga kas tõesti kellegil pole varem sellist probleemi tekkinud ning kas järsku on selline vidin juba olemas ja kusagil müügil..?

Taustaks: aktivehate «What I Want»