Loomad tubases arestis

Milline on kassi- või koeraomaniku hommik? Mõnus hommik on see, et kui loom on kaisus ja laseb sul rahulikult magada. Vähemmõnus hommik on see, et kui ärkad selle peale, et loom tahab tungivalt õue. Tänane hommik polnud ei mõnus, ega ka vähemmõnus... kummaline oli.

Avastasin hommikul ärgates kassid hoopis kabinetist. Põnn (see, kes ülemisel pildil) kaevas midagi ukse taga nurgas ning oli ääretult ametis. Lõvi kiibitses eemalt. Unisena ei saanud ma algul üldse asjale pihta...

Mingi aja pärast saabus selgus: Põnn oli hiire kinni püüdnud ja mängis tollega. Lõvi ootas oma järjekorda.

Mingil hetkel kaotas Põnn justkui huvi ning kohe hakkas Lõvi urisema, hiir sai hambu võetud ja minema tormatud. Hetk hiljem oli teisest toast kuulda hiire surmaeelset piiksu ja siis juba kontide raginat. Viis minutit hiljem öökis Lõvi ka värskeltsöödud hiire välja.

Pisut pikaldane Põnn käis veel mitu tundi kabinetis uurimas, et kuhu see hiir nüüd jäi...



Ma ei tea, et kas kusagil põranda all veel mõni hiir on? Lõvi oli igatahes õhtul taas köögipõranda serval varitsemas.

Tegelikult on see suur lumi kassid koduaresti sundinud ning eks nad siis otsivad omale miskeid meelepäraseid tegevusi. Lõvi näiteks vaatas täna pealt, et kuidas ma sedasama blogiposti siin kirjutan...



Koer ei taha üldse minna ilma tungiva vajaduseta õue... ainult väga suure hädaga. Kassid paar korda päevas ikka käivad kontrollimas, et kas see valge jälkus on juba kadunud, aga enamjaolt on ka nemad toas.

Taustaks: The Cure «In Your House»

Lumi põlvini

Taaskord võiks öelda lause: «Talv tuli ootamatult!» Tegelikult ei tulnud... lumi tuli ootamatult... õigemini, et lume kogus oli ootamatu...



Pildil siis kenasti näha me lummemattunud punane Jeep. See auto pole kunagi sedavõrd ümaraid vorme omanud, oli Krafinna hinnang.



Sel pildil siis näha õue lagedam osa ja päris ees on näha lumepanga serv. Tagapool paistab lumemütsiga raiepakk, kuna paku kõrgus on miski 70 sentimeetrit, siis peaks see lumekihi paksusest kena pildi andma. Homme muidugi sellist pilti me õue sellest kohast ei saa, sest hommikul teeb Krafinna sinna punase autoga sügavad vaod.



Kui Krafinna neid pilte tegi, siis tundus koeradaamile, et ta tahaks ka õue minna... hüples siis teine paar meetrit Krafinna jälgedes ja otsustas, et antud elamus on siiski liialt radikaalne.



Lumi on ilus ja puha, aga puukuur asub majast üsna kaugel. Tuli lumelabidas võtta ja asuda kaevama käiku kuurini. Krafinna on tabanud mu hingetõmbepausilt enne võidukat finaali. Tõsi, ise ta kommenteeris, et ülekaaluline eskimo!



Kogu selle sahmerdamise peale otsustas ka kassidaam õue vaatama tulla, et mis toimub... kõndis väärikalt mööda värsket vagu puukuuri ning otsustas siiski, et sellise nähtavusega rajal ta pikalt olla ei taha... koos viimase korvitäie puudega tuli ka kassidaam tuppa.

Taustaks: Rammstein «Ohne dich (Mina Harker's Version)»

Hommikul olin ma hauakaevaja

Tänane hommik oli eriline isegi minu hommikute mõõtkaval, sest täna hommikul olin ma hauakaevaja.

Lasksin koera hommikul õue ja emakassi tuppa. Trepilt vaatan, et vana lauda ukse ette on miski hele kivi tekkinud, või...

Tatsasin siis paljajalu läbi kastese rohu ning tuvastasin, et meie õues lebab jänese surnukeha... kõri läbi puretud ja pea ripub vaid miski kuklanahariba küljes. Tunnistan tummalt, et ilmselt on me kassid närilistelt ja lindudelt spetsialiseerunud ümber märksa suurematele loomadele.

Mõttes sai kähku plaan visandatud, et kõik loomad tuppa ja siis matused.



Kui koer hommikuselt ringilt tagasi tuli, siis ilmus ka punane kassipoiss välja ning õnnestuski kõik loomaksed tuppa saada ja juba kangekstõmbunud jänesekorjus salamisi maha matta...

Pärast sai pisukest osalusvaatlust tehtud ja välja selgitatud, et ilmselt on jänese hing Põnni (fotol) südametunnistusel. Tegu on murdja mutiga ning tema oli see, kes pärast kõige pikemalt otsis, et kuhu raibe jäi...

Taustaks: Voltaire «Hello Cruel World»

Esimene puuk sel aastal..?

Täna öösel leidsime Lõvilt selle aasta esimese puugi.

Olin kassid just pisut pärast südaööd tuppa lasknud, ära toitnud ning kassid olid ka kõikvõimalikud lesilad omavahel pisukese kakelusega ära jaganud... mis tähendas seda, et Lõvi oli Krafinnale kaissu pugenud ning Põnn küpses kusagil ahjupeal. Kuna ma otsustasin veel telekast miskit filmi vaadata, siis läksin magamistoast tulesid kustutama ning möödaminnes sügasin ka Lõvi ning tundsingi ta rinnal iseloomulikku mügarikku...

Lõin suured tuled põlema ning Krafinna eemaldas vilunult parasiidi, kes «valis» minu käe läbi põletusmatuse pliidi küttekoldes.

Kui nüüd ausalt ja selgelt mõelda, siis meenub mulle miski puugitrall ka veebruarist... või on see miski valemälu..?

Taustaks: The Pussybats «No Romeo»

Hommik läks pisut pikaks

Jõudsin lõpuks tööle!

Hommikul läks uni üsna varakult ära, esimest korda umbes pool kuus, aga siis sundisin end uuesti unele. Kell kaheksa ma enam magada ei suutnud ning tõusin üles.

Lasin koera õue... vaeseke vajus kohe intiimosadeni sisse, aga ega häda andnud häbeneda ning koeradaam sumpas edasi.

Kassid olid juba öösel õue läinud, aga neid ma esialgu ei näinud. Koer tuli ka kiirelt tagasi ning nõudis resoluutsete haugatustega tuppalaskmist. Lasksin koera tuppa ning läksin ise fotokaga õue.

Õue tuli niikuinii minna, sest pidin selgeks saama, et millises ulatuses tuleb mul labidat ja luuda liigutada.

Panin mingi valiku tehtuist Krafinna pildiblogisse, kus neid ka näha saab.



Eks lund oli ja tuisanud oli ning ka labida ja luua pruukimist esines... samas ei midagi kriitilist.

Minu rahmeldamise peale ilmusid üksteise järel ka kassid välja. Põnn (see tumedam emakass) nõudis kohe häälekalt tuppalaskmist... punane Lõvi, aga otsustas kõigepealt tutvuda õunapuu otsas kisavate lindudega. Lindudel aga tutvumishuvi polnud ja nad lendasid minema ning siis otsustas ka Lõvi toa kasuks.

Lõpuks pakkisime end autosse ja asusime linna poole teele... ning circa 15 kilomeetri pärast olime kraavis. Aga sellest kunagi edaspidi. Praegu vaid niipalju, et ise ei saanud me kriimugi, autol tuleb aga mõned tükid välja vahetada.

Taustaks: Pink Floyd «Money»

Hommikune idüll maal

Naine vaatas pärast ärkamist korraks uksest välja... noh, et kas koer või üks kahest kassist tahab tuppa tulla. Meie loomi õues näha polnud, küll aga oli tundmatu pikakarvaline taksikoer, kes sittus ennastunustavalt. Hommikune idüll!

Taustaks: Lacrimas Profundere «The Last View»

Rallipedendus

Oeh, tundub siis seekord taas mööda saanud olevat!

Pean silmas, et aasta koledaimad päevad Saaremaal on need, mil toimub miski sügisene ralli siin teedel. Kõik kohad on täis miskeid rallipedesid, kes oma tuunitud pannidega ringi joristavad ja kõik teed ära ummistavad.

Ega mul polegi otseselt midagi ralli ja rallisõitjate vastu. Sportlane on sportlane, ehk siis mitte päris normaalne inimene... kuid eks elukutseid ja hobisid ole igasuguseid ning mina olen küll viimane, kes midagi normaalsusest rääkima/kirjutama hakkab.

Rõlge on üks teatav osa publikust, kelles ralli toob veelgi rohkem esile autopedenduse rõvedamaid külgi. Eelkõige tähendab see kambakesi miski tuunitud panniga kihutamist ja poodide ees hängimist. Kindlasti rikutakse selle tegevusega härjalt liikluseeskirju, kaaskodanike rahust rääkimata.

Praktikas tähendas tänane päev seda, et koer sai esimest ja viimast korda üksinda õue kell üheksa hommikul. Sellest kellaajast panime ka kassid tubasele režiimile. Eks päeval tekkis mitu korda loomade seas selliseid rahutuse ja mässumeele ilminguid, aga me olime resoluutsed. Kassidel on kast liivaga ning koeraga käisin ma ise erakorraliselt päeval põldude vahel jalutamas.

Koer oleks tahtnud muidugi üksi küla peal nuuskimas käia, aga kuidas sa lubad, kui küla keskus (ehk poe ümbrus) on autodest umbes ning üheksast seitsmeni on ainus hääl külas (ise)tuunitud autopannide rõve müra. Näiteks külatee ületamine võttis oma paar-kolm minutit aega ning liiklus oli siin tihedam kui provintsipealinna keskuses roostes kaubamaja ees. Jabur on see, et meie külast ralli läbi ei läinudki – publik käis kohalikus poes lihtsalt provianti ostmas.

Taustaks: Down Below «Euphorie (Demo Version)»

Kosmosest tagasi

Stiilselt ajastuhõnguline foto (klõpsa!), mille allkirjaks: «NSVL TA kaastööline L. A. Radkevitš koertega Strelka ja Belka, kes naasesid lennult teise kosmoselaevaga. (TASSi foto)»

Taustaks: Down Below «How To Die In Space»

Lõvi sai aastaseks

Meie pere noorim lemmikloom Lõvi sai täna, 6. mail aastaseks. Loomakese sünnist pajatab postitus «Keisrilõige, mis kahekordistas elanike arvu». Noorel emal Põnnil oli neli järeltulijat, aga ellu jäi neist kahjuks vaid kõige pisem, kes sai nimeks Lõvi.

Neljast kassipojast ja nende emast kirjutasin postituses «Põnn ja tema järeltulija(d)» ning korraks arvasin ma isegi, et «Lõvi on tüdruk». Valesti arvasin!

Siis sai kirjutatud, et «Lõvi on nüüd ühe kuu vanune» ning kolm kuu möödudes kirjutasin, et «Lõvi sai süsti». Umbes selleks ajaks oli väike Lõvi juba ka ema eeskujul selgeks saanud arvuti taga istuva Ulmeguru süles aelemise võlud.

Eelmise aasta augustis sai Krafinna digika ja tegi omale ka teise blogi Ja-muud-loomad. Postituses «Lõvi võttis puhkust» kirjutasin ma aga kassipoisi esimsest suuremast hulkumisest.

Isasele kassile omaselt on Lõvi paras hulgus ning teeb ajuti (isegi jõmpsika kohta) üsna suuri ringe... samas meeldib talle ka koduaias nii üksi kui ka oma ema Põnni või koeraproua Lillega mängida.

Kaks päeva enne neljakuuseks saamist püüdis Lõvi oma esimese hiire. Eks varitsemine ole kasside elu ja mängude üks olulisemaid komponente, mida suurpäraselt kinnitab ka kõrvalolev foto.

Kuigi Lõvi on väga ergu loomuga kass, oskab ta suurepäraselt ka magamisest lugu pidada... tõestuseks foto, kus poisil selg vastu arvutiekraani tagakülge, eest kaitseb fantasyentsüklopeedia ja laualambi soojus teeb mõnu võrratuks.

Korraliku kassina on Lõvil ka oma konto kassireidis.

Taustaks: Siouxsie «Here Comes That Day»

Sõbrapäev küll möödas, aga...

Laupäeval ma kirjutasin sellest, et eesrindlikel inimestel on «Võimalus lahedate meeste poolt hääletada».

Kellel meheiluga probleeme tekib, siis need võivad sõprust hinnata. Pildinäide siis siin. Hindamise eelduseks on muidugi kassireidi konto omamine.

Taustaks: Psyche «Angels Lies Sleeping (Techno Express Zwei)»

Võimalus lahedate meeste poolt hääletada

Kallis kaasa on kassireiti teinud meie kasside profiilid ja koerareiti me koera profiili, aga sellest ei tahtnud ma kirjutada.

Praegu toimub seal miski konkurss ja hääletamine ja ka meie kiisudest on mitu pilti võistlustules. Üks neist on eriti tähelepanuväärne, sest sellel ka mina peal. Kodanikel, kes omavad kassireidi kontot ongi nüüd suurepärane võimalus anda oma hääl kahe mõnusa mehe poolt... üks neist punases fliisis ja teine punase kasukaga.

Taustaks: New Order «Sub-culture»

Kell on 21.27 ja torm on kohal

Käisime just Krafinna ja Lillekesega õues ning tuleb tunnistada, et torm on kohale jõudnud...

Tormis pole muidugi midagi üllatavat, sest juba reedesesse lehte läks nupp «Nädalavahetusel võib Saaremaad tabada tugev tormituul». Reede ise oli siin Lümanda külas halvaendeliselt tuulevaikne... et pani suisa mõtlema väljendi «vaikus enne tormi» peale.

Öösel vastu laupäeva hakkas vihma sadama ning tõusis tuul ning laupäeva hommikuks olid õues loigud ning maa oli lihtsalt lige ja pehme. Hommikul õue minnes libastusin ja oleks peaaegu trepi ees ka külje maha pannud.

Kuna ilm oli enam-vähem, siis sai Lõvi uuesti õue lubatud. Kui läksin mingil ajal koera tuppa laskma siis nägin õues ka võõrast taksi, kes püüab usinalt meie koerapreiliga sõbraks saada. Mind nähes otsustas taks üle kiviaia põgeneda, kuid kukkus sealt tagasi ning hakkas haukuma. Mul tekkis kahtlus, et ta päris ise ei kukkunud, läksin õue ning nägingi kiviaial troonimas väga turris sabaga Lõvi. Mäekuningas loomade moodi!

Päeva peale hakkas tuul tõusma ning kusagilt kõrgustest hakkas järjest enam kostma sellist ähvardavat müha... eks see mere pealt tuli. Kusagil kelle seitsme paiku hakkasid ka tuuleiilid tugevnema ning ajuti kostis isegi selliseid tuhme mütsatusi vastu maja. Noh, et kui tuulehoog eriti järsult tuleb.

Põnn oli väljas ning otsustasin ta siis tuppa kutsuda, aga esialgu loom ei tulnud. Küll nägin miskit suurt valget looma õues... miski võõras koer..? Ajasin jope selga, torkasin kalossid jala otsa, võtsin taskulambi ning läksin asja kaema. Niipea kui ukse avasin, tormas Põnn sisse, lasin tüübi tuppa ning läksin siis võõraid koeri koju ajama... jõudsin aida taha ja nägin seda suurt ja valget taskulambi vihus, aga kohemaid tormas midagi veel suuremat ja musta minu suunas. Miski dogi mõõtu hunt, kes küll ise vist rohkem ehmus. Selge miskil koeral jooksuaeg ja nüüd siis küla isasloomad otsivad toda. Hea ajastus!

Kuna mühin õues muudkui suurenes, siis otsustasime, et käime koeraga ühisringi pisut varem. On selline tava, et õhtul (kusagil kümne paiku) käime mõlemad koos koeraga põldude vahel jalutamas. Et selline Lillekese aeg, mil tema otsustab jalutuskäigu pikkuse ja kestvuse. Täna igatahes hakkas loomake kähku koju kippuma. Ilmselt see tugev tuul talle ei meeldinud ning seda kahtlast müha ta paistis suisa kartvat... hoidis igatahes üsna meie lähedusse.

Eks näis, et mis öö toob? Seni on igatahes elekter püsinud ja loodame, et nii jääbki. Igatahes on paari nõusse vesi valmis lastud, et kui elekter kaob ja pump enam ei tööta...

Taustaks: Ikon «I've Been»

Lõvi ja hiired

Sügis. Hiirtel uued pesakonnad ja hiired otsivad talvekortereid... st. hiired kolivad majadesse. Ka meie tallu.

Õnneks on meil kaks kassi. Põnn on juba teeneline massimõrvar, Lõvi aga alles astub omi esimesi samme sel verisel rajal. Seni on Lõvi tapnud vaid neid hiiri, mis Põnn tema jaoks püüdnud on. Eile toimus aga ajalooline sündmus ja Lõvi püüdis elu esimese hiire.

Tegelikult pole sugugi kindel, et kas pildil olev on esimene Lõvi püütud hiir või teine, sest eile õhtul püüdsid kassid majast kahepeale kolm hiirt. Arvepidamist raskendab asjaolu, et Lõvi krabab mõlema püütud hiired enda kätte ja hoiab neid urisedes hambus. Pildil olev hiir on aga kindlalt Lõvi püütud, sest sel hetkel Põnn põõnas...

Igatahes oli pärast selle hiire kinnipüüdmist Lõvi urinat ja hiire hädakisa sedavõrd palju, et Põnn ja Lilleke ärkasid üles ning isegi Krafinna ronis voodist välja. Krafinna tegi ka mitmeid pilte. Üks on siinsamas näha... ja Krafinna pildiblogis on ka siin, siin ja siin.

Taustaks: Funhouse «Midnight»

Lõvi võttis puhkust

Eile õhtul tundus juba, et oleme Lõvist ilma...

Lõvi läks pühapäeva hommikul pool üheksa koos Lille ja Põnniga välja. Kusagil südapäeva paiku ma teda veel korra õues nägin, aga kui kella kahe paiku Põnnile õue süüa viisin, siis ei tulnud Lõvi ka kutsumise peale. Arvasin, et ju siis magab aidas või keldris või lakas või kusiganes. Nääpsuke ja osav ronija – mahub ju igale poole.

Õhtul muutus olukord kergelt paaniliseks, sest Lõvi ei ilmunud ikka kutsumise peale välja. Sai teda siis otsitud igast võimalikust ja võimatust kohast. Lõvi polnud kusagil.

Ei ilmunud Lõvi ka välja õhtul üheteistkümne paiku, kui sai koeraga viimane tiir tehtud. Hämmastas, et isegi Põnn ei ilmunud koera jalutusajaks välja... tavaliselt käib ta koos meie ja koeraga õhtul jalutamas.

Hommikupoole ööd, kui ma kella viiest sahiseva teleka ees tugitoolis ärkasin, siis läksin igaks juhuks õue vaatama. Lõvi polnud, küll aga oli Põnn, kes tuli tuppa sööma ja paid saama. Kui Põnn pärast sööki veendus, et Lõvi toas pole, siis nõudis Põnn kohe häälekalt enda õue laskmist. Kuidas sa looma ikka keelad...

Kui ma pool üksteist hommikul ärkasin ja koeraga õue läksin, siis esimese tegelasena märkasin ma aidaukse august väljuvat Lõvi. Sauna suunalt ligines ka rahulolev Põnn. Kus Lõvi oli ja kas Põnn tõi ta tagasi... see ilmselt jääbki saladuseks...

Taustaks: Girls Under Glass «I Will Follow You»

Ja-muud-loomad

Krafinna sai täna uue fotoka kätte ning päev möödus tal siis aparaadi katsetamises. (Mis seal salata – tegin isegi paar klõpsu.) Põhiliselt jauras aparaadiga siiski Krafinna ning kuna ilm oli suht vihmane, siis tähendas see kassidele lõputut ja tubast fotosessiooni. Minu ässitusel tegi Krafinna endale ka fotoblogi Ja-muud-loomad.

Taustaks: The Cure «Love Cats»

Lõvi sai süsti

6. augustil sai Lõvi kolmekuuseks. Üha enam huvitab väikest kassipoega maailm, mis asub õues. Selle tulemusena sai talle sisse söödetud elu esimesed ussirohud, peale määritud elu esimene kirbu- ja puugirohi ning loomaarsti aeg kinni pandud.

Täna siis saigi arstil käidud ja Lõvile esimene komplekssüst tehtud. Septembri alguses läheb protseduur kordamisele.

Taustaks: Deine Lakaien «Nobody's Wounded»

Lõvi on nüüd ühe kuu vanune

Ma ei tea täpselt Lõvi (pildil see pisem ja kaisusolev) sünniaega... kuid fakt on see, et kuuendal mail kell kaks päeval oli ta juba ema kõhust väljas. Seega on tegelane praegusel hetkel pisut enam kui ühe kuu vanune. Palju õnne! Õhtul toimub siis nimepäevalise auks ka pisem istumine pere ringis... et tort ja puha.

Taustaks: Dive «Dark Room»

Põnn ja tema järeltulija(d)

Maikuu alguses kirjutasin ma meie Põnni keisrilõikest. Nüüd, kus pildid käes... nüüd siis oleks sobiv aeg, et kirjutada Põnni tiinusest, sünnitusest ja järeltulija(te)st.

Esimene pilt, mis tegelikult on kõikse värskem, kujutab mind telekat vaatamas. Põnn vedeleb mu kõrval ning Põnni ainus ellujäänud järeltulija Lõvi ukerdab meie tagumike vahel.

Teisest pildist alates on siis kronoloogiline järjekord.

Kõrvaloleval pildil siis viimaseid päevi tiine Põnn, kes maiustab köögis koera toidukausi kallal. Mitte, et ta enda kausis poleks... aga kindlasti on koeral paremad palad. Naljakas, et koer arvab millegipärast just vastupidi.

Pühapäeval, kuuendal mail sündis Põnnil keisrilõike läbi siis neli poega. Kõrvaloleval pildil on need kõik sama päeva õhtul Krafinna süles, sest Põnn alles toibub narkoosist. Põnnil oli tegelikult enam kui ööpäev üsna halb olla, mis kassi puhul tähendab siis kuhugi alla või taha peitupugemist. Eks meil tuli siis poegi lutitada... rohkem siiski minul, sest Krafinna pidi vahepeal linnas tööl käima.

Esmaspäeva õhtuks oli üks heledatest poegadest surnud. Kuna Põnn alles toibus, siis see surm talle vist päriselt kohale ei jõudnudki. Kõrvaolev pilt jäädvustab hetke, mil juba toibunud ja normaalsesse maailma naasev Põnn on tõstetud kasti oma kolme poja juurde. Põnni emotsioone võiks kirjeldada kui segu uudishimust, hämmingust ja hoolivusest.

Kõrvaolev pilt jätaks kui mulje usinalt imetavast Põnnist. Tegelikkus oli muidugi rängem... st. imetasin mina ning tegin seda kunstpiima ja lutiga keskeltläbi iga kahe tunni järel. Pildil toimuv on pigem selline emalt soojuse ja helluse otsimine ja niisama tisside lutsimine.

Esimese elunädala lõpuks surid ka mõlemad hallid pojad... mitte küll korraga. Üks suri pühapäeva hommikul ja teine õhtul. Konsulteerisime asjatundjatega ning loomaarst ütles, et tõenäoliselt olid nad peale vete äratulekut siiski liialt kaua ema kõhus.

Kõrvaloleval pildil on siis ainus ellujääja. Tegelase nimeks on kuidagi märkamatult saanud Lõvi ning eks ta üks lõvi ja pandakaru ristsugutis ka on. Visuaalselt muidugi. Käitumiselt aga kass mis kass. Tüüp on tõsine aktivist ning tänase päeva seisuga on ta võimeline tegema kolm-viis üsna taaruvat, kuid siiski järjestikust sammu. Kolmapäeval saab tegelane ühe kuu vanuseks ning tõenäoliselt osaleb ta sünnipäevapeol juba omal jalul.

Taustaks: Andromeda Complex «Where Has It Gone the Kitten?»

Lõvi on tüdruk

Eile selgus siis, et Liska (ehk Põnni) ainus ellujäänud järeltulija Lõvi on tüdruk. Sügasin looma pärast söötmist kõhu alt ja avastasin paarikaupa reas olevad tissid. Oh, elu: Jyrka ja hunnik emaseid loomi!

Taustaks: Vennaskond «Kassid ja koerad»

Keisrilõige, mis kahekordistas elanike arvu

Oeh, olen nüüd imetav isa... loodan, et ajutiselt.

Asjalood on järgmised...

Tiinel Põnnil tulid eile õhtul veed ära ja kui ta täna hommikuks polnud ikka veel poeginud, siis helistasime loomaarstile. Loomaarst kuulas jutu ära ning oli konkreetne: «Keisrilõige!»

Loomakliinikus võeti siis Põnnist välja neli väikest põnni... sealjuures üks neist polnudki niiväga väike. Kuna Põnni kõht oli juba lõhki lõigatud, siis palusime teha ka selle operatsiooni, mis antud tiinuse viimaseks jätaks.

Praegune olukord on siis selline, et Põnn toibub narkoosist... mis tähendab öökimist ja pehmetel jalgadel ringikoperdamist. Lilleke on armukade, sest tema on hetkel viimane, kes tähelepanu pälvib. Olukorra peasüüdlased vääksuvad aga kastis ja teostavad kaootilist roomamist. Mina siis imetava isana toidan neid iga kahe tunni järel lutipudelist toiteseguga ja palun omaette seda kõigevägevamat kassijumalat, et Põnn juba rutem toibuks ja hakkaks ema tegema.

Juuresoleval pildil siis kassipreili Põnn ja koeraproua Lill ning Ulmeguru jäsemed. Pilt on tehtud eelmise aasta varasügisel ning sestap on Põnn veel preili ja ka kasvult päris põnn.

Krafinna on asjast siin ja siin kirjutanud.

Taustaks: Big Electric Cat «Cat People (Putting Out Fire)»