28.6.07

Rahvaste sõprus muusikas


Vanemad inimesed ehk mäletavad nõukogude korda ja miskite pidulike aktuste ülekandeid Kremlist. Kõiki liiduvabariike esindavad rahvakunstnikud olid omades rahvarõivastes ning tantsisid kenasti vene rahvamuusika järgi ja vene tantse.

Moodsamal ajal on aga teised jõujooned ja teised rütmid. Nüüd laulavad ja tantsivad kõik neegrirütmis. Räppima paneb isegi olukord, kus kümnekonna inimese hulgas on vaid üks neeger... aga neegrimuusika on ju nii ilus ja loomulik ning mitteräppides võib veel ka musta vähemuse tundeid solvata.

Taustaks: Death in June «Runes and Men»

27.6.07

Kuidas saab tiblast röövel reisida?


Tegelikult on mul üsna raske aru saada, et kuidas saab Brüsselis käia Eesti riiki mustamas tibla, kes aprillimäsu ajal jalutas ringi pooliku õllekastiga? Kas tema suhtes mingeid juurdlevaid toiminguid ei tehtagi? Minuteada peaks siis ju võetama allkiri, et ei lahku elukohast?

Miskid eesti pungid, kes võeti vahi alla miskile tiblale noa andmise kahtlusega, on ju praegugi vahi all? Kuigi on juba öeldud, et ega need pungid vist ikka seda rüüstavat tibla maha ei löönud.

Juri Žuravljov ise ju ka ei eita, et ta selle pooliku õllekastiga ringi jalutas:

«Tõesti, nüüd tuleb meelde. Mäletan, et rahvas tassis asju poodidest välja ja järsku ma vist nägin seda poolikut õllekasti maas vedelemas,» selgitas Žuravljov. «Vist keegi rahvamassist lihtsalt palus, et tooksin selle kasti neile, ja nii ma viisingi. Kõik, kogu lugu.»


Tegu polegi siis kurjategijaga, vaid lahke kodanikuga, kes võõrast vara omakasu taotlemata laiali jagab. Tõeline Šarikov!

Pikemalt võib lugeda siit.

Taustaks: Dead Kennedys «I Fought the Law»

Savisaar pani nimed kirja


Sattusin täna Edgar Savisaare blogi lugema (ilmselt kolmandat korda elus) ning avastasin sealt suhteliselt aruka kirjatüki «Talendid aidaku ikka üksteist».

Blogipostituse sisust ma kirjutada ei kavatse, sest arukas inimene loeb ise ja teeb järeldused... mainiks vaid, et seekord olen ma Savisaarega isegi ühte meelt... seda enam, et omamaine ajakirjandus võiks tsiteerimise asjus moka maas pidada...

Käesoleva postituse põhjustas hoopis alljärgnev lõik:

/.../ on üks neist, kes oma allkirja minu tagasiastumisnõudmisele kirjutas, /.../


Antud kirjakohast võib järeldada, et Edgar Savisaar on need nimekirjad enda jaoks kuhugi tallele pannud. Tegelikult olekski imelik, kui ta poleks seda teinud, sest Edgar Savisaar on üks silmapaistvalt väiklane tegelane siinmaisel poliitikamaastikul.

Taustaks: Dead Kennedys «Let's Lynch the Landlord»

26.6.07

Blog.tr.ee läks suvepuhkusele


Tundub nii, sest minu eilaõhtused postitused mõlemas blogis pole Blog.tr.ee uute postituste veerus kajastunud.

Teine versioon on, et minu blogid on seal blokeeritud, sest teiste blogijate hilisemad postitused on sinna ikkagi ilmunud...

Taustaks: Kosmikud «Optimisti lugu»

25.6.07

Elu esimene ja viimane Rabarock


Jaanilõkke ääres liha ja joovastavat jooki näost sisse ajades tuli korduvalt ka Rabarock jutuks ning oldi üllatunud, kui ma väitsin, et see oli esimene ja ka viimane kord...

Alljärgnevalt siis põhjendused, et miks on Rabarock jälk üritus:
* muusikavalik oli vilets
* olme oli organiseerimata
* korraldajad olid ahned
* purjus eesti inimene on jäle
* üritus on mõeldud joodikutele
* eesti publiku käitumine tekitab sageli piinlikkust
* jne. jne. jne.

Õnneks olid meil Krafinnaga vaid ühe päeva piletid ning seetõttu ei risustanud meie ilumeelt miski sõnumiga neegrirokk, mil nimeks Clawfinger! Kuid seetõttu jäi ka nägemata/kuulmata Apoptygma Berzerk.

Kuna kohalesõit võttis aega üle seitsme tunni, siis jäi ka (õnneks) nägemata Metsatöll. Tegelikult vaatasimegi vaid kahte bändi Kosmikud ja Laibach... ning eks selle viimase pärast üldse riskisimegi miskile eesti välikontserdile minna. Kollektiiv Electric Six oli kah plaanis, aga kahe ja poole looga sai selgeks, et laval ei saavuta see tolatsemine ligilähedaseltki seda taset, mis videopildis... kuid see on nende naljabändide üldine häda ning seetõttu polnud ka ootused kuigi kõrged.

Olgu, ma annan hästi aru, et minu muusikalisel maitsel on vähe ühist keskmise kohaliku rokijoodiku maitsega ning sestap on bändivaliku teemaline etteheide rohkem selline isiklik.

Kuid milline kõrgem jõud keelas telklaagri ümber olevate teede kastmise... või käibki kolm meetrit kõrge tolmusein ühe rokiläbu juurde? Miks puudusid laagris (või selle ees) pesemiskohad... need kolm kraanipüstakut olid ju ilmselt vähe? Ilmselt ei tahtnud korraldajad kulutada, või ei pidanud selliseid «pisiasju» olulisteks.

Olen ise alkoholi tarbinud ning minuga koos viibis üritusel ka mitmeid tegelasi, kellest paar tüüpi väitsid, et nad on üsna purjus. Kui aga ringi sai vaadatud, siis tundus ka mu kõikse animaalsem ja joogisem semu suht leebe olendina, sest ümbritsev joomarite kogum ületas neid lõdvalt ja üsna mitmel tasandil. Eks korraldajad rõhusid samuti joomisele, sest põhisponsorid olid ju alkoholitootjad ning jookidest oli peamiselt müügil siiski alkohol. Mittealkohoolsete jookide valik oli väike ning see vähenegi kadus kui kevadine lumi... laupäeva õhtul tuli juba sageli kaks-kolm joogiputkat läbi käia, enne kui leidsid rämedalt ülehinnatud sooja ja magusa limonaadi... (jätkub)

Taustaks: Kosmikud «Kuidas tuli pimedus mu tuppa»

17.6.07

Wõrk on vist tagasi?


Igatahes on seda juba kolm tundi järjest olnud... esmaspäevast reedeni polnud kordagi wõrku sedavõrd pikalt... kui pool tundi korraga anti, siis oli juba hästi...

Taustaks: Kosmikud «Viska mulda»

11.6.07

The Last Days of Jesus «Army of God»




Kui on midagi, mille pärast ma kahetsen selleaastasest Treffenist kõrvalejäämist, siis oli selleks slovaki bändi The Last Days of Jesus esinemine antud festivalil!

10.6.07

Lahtised uksed filmides


Üks asi ajab mind filmides pidevalt marru... lahtised uksed!

Situatsioon lihtne: läheb mingi tegelane uksest sisse ja jätab ukse ristseliti lahti. Ma ei räägi olukordadest, kus tegevusloogika seda nõuab... räägin olukordadest, kus uks jääb lahti, sest siis saab kaamera nö. järele sõita. Noh, et korteriuksest siseneb keegi ja korteriuks jääb pärani... korteris hakatakse aga miskipärast kohe miskit rämedalt salajast äri ajama... või siis hakatakse seda va vanainimeste asja ajama... uks on ikka pärani ja jääbki, sest saabunu ja korterisolija olid ainukesed, kes oleks võinud ukse sulgeda... kumbki seda aga ei teinud!

Taustaks: The Last Days Of Jesus «Paranoid Humanoid»

9.6.07

Mida tegi Heti Tulve?


Seoses hiljuti nähtavaks tehtud Blog.tr.ee viimase 3 kuu TOP 100-ga, mis tegelikult on vaid viimase kuu TOP ja kus ma olin hämmastavalt kõrgel kohal, kiikasin ma oma blogi counteri statistikat.

Oh, õudust!

Heti Tulve on tagasi!!!

Viimase viie päeva jooksul on mu blogisse 75 korda tuldud Google'i otsinguga, 61 korda siis isikute linkidest ning ülejäänud tabeli positsioonid hõlmavad mu tuttavate blogid (kus ma käin ise ka kommenteerimas) ja blog.tr.ee (ehk siis minu erinevad postitused seal).

Populaarseim otsingusõna on olnud Heti Tulve, mille kaudu on viimase viie päeva jooksul tuldud mu blogisse 42-l korral. Heti Tulveni jõudsid ka need neli õnnetut umbkeelset naturisti, kes kasutasid otsingusõna «alasti».

Külastatud lehekülgedest on teisel kohal postitus «Alasti Heti Tulve» ja kuuendal «Anatoomia eri». Olukorra kurbloolisus seisneb selles, et need postitused pärinevad eelmise aasta 2. septembrist ja 14. maist.

Tekib küsimus, et kas Heti Tulve on taas millegagi hakkama saanud? Või ta ongi selline igipopulaarne kuju? Samas pole ju Heti Tulve populaarsus siin blogis esmakordne. Olen sel teemal kirjutanud eelmise aasta lõpul, et «Kes ja miks käib?» ja ka Kivisildnik on sel teemal ilkunud, et «(:) ulmeguru on geenius». Sellises valguses võib tõesti tekkida küsimus, et kas Heti tulve ongi kogu aeg sedavõrd populaarne, et kolmandik mu blogi külastajatest on miskid pervarid..?

Taustaks: Malaise «Until the End of Time»

8.6.07

RKO 281 (1999)


Mõne filmi vaatamine on ikka tõeline juhuste ahel. Lugesin telekavast, et selline film tuleb ja kehitasin õlgu... et miski libadokumentaalne draama, kodanik Kane ja ETV! Aga tegelik elu oli midagi muud.

On laupäeva õhtu... väsinud mina külitab teleka ees... ETV-l on üle ootuste hea pilt ja heli ning tuleb film... vaatan ja vaatan ning ei raatsi pooleli jätta!

Aus ülestunnistus kõlaks nõnda, et ma pole näinud filmi «Citizen Kane» (1941). Pole ette juhtunud ja pole ka eriti otsinud... kaudinfo põhjal on tegu säherduse filmiga, mida ma eriti vaadata ei sooviks. Haritud inimesena olen ma sellest filmist üsna palju kuulnud ja lugenud ning seepärast on mul isegi vaatamata miski ettekujutus teemast olemas. Orson Welles pole ka minu jaoks tundmatu nimi... olen tegelasest isegi oma blogis kunagi kirjutanud.

«RKO 281» (1999) on selline tüüpiline geeniuse lugu, kellele selle maailma vägevad kaikaid kodaraisse pilluvad. Noh, et tõde tõuseb ja vale vaob...

Noor ja üligeniaalne lavastaja Orson Welles oleks justkui õige asja eest väljas, aga filmi arenedes näeb vaataja lihtsalt ühte egoistlikku (kuid karismaatilist) nolki, kes kunsti nimel on valmis kõiki porri tallama. Ka märkab vaataja, et see kohutav rahahai, keda noor geenius paljastada tahab, on tegelikult suhteliselt õnnetu ja vananev narr, kes tegelikult kellegile korda ei lähe.

Vähemasti mina vaatasin seda filmi, kui lugu inimestest, keda mängisid võrratud näitlejad. Tõttöelda ei huvita mind karvavõrdki, et kuidas asjalood reaalses elus olid. Film on film ja elu on elu!

Tegelikult hämmastab mind vaid tõsiasi, et filmi käsitlev Wikipedia kirje sedavõrd mannetu on...

Hilisem lisandus: Xipe on oma Filmiveebis samuti asjast kirjutanud.

Taustaks: L'Âme Immortelle «Voiceless»

7.6.07

Verine käsi ja teisi jutte


Krafinna oma blogis juba mainis, et mul on ajakirja «Muusa» värskes numbris hea lugu.

Kuid ega kunagi küll saa ning seepärast ütlen veelkord, et mul ilmus ajakirja «Muusa» suvenumbris tekst, mil pealkirjaks «Verine käsi ja teisi jutte». Teemaks siis kohalik õuduskirjandus, etnoõudus, õuduslugude jutustamine jne.

Selles ajakirjanumbris on muidugi muudki head! Näiteks Krafinna lugu kultuurist külas... või Kivisildniku turismilugu... või larbilugu, mille kirjutas kokku Pahainimene... või...

Taustaks: David Bowie «Crystal Japan»

6.6.07

Lõvi on nüüd ühe kuu vanune


Ma ei tea täpselt Lõvi (pildil see pisem ja kaisusolev) sünniaega... kuid fakt on see, et kuuendal mail kell kaks päeval oli ta juba ema kõhust väljas. Seega on tegelane praegusel hetkel pisut enam kui ühe kuu vanune. Palju õnne! Õhtul toimub siis nimepäevalise auks ka pisem istumine pere ringis... et tort ja puha.

Taustaks: Dive «Dark Room»

5.6.07

Kontrolli oma instrumenti!




Triibiku blogis sattusin lingile, mis viis nõuka-aegse plakatikunsti rämedusteni... panin ühe kahemõttelise ka siia!

Taustaks: Architect «St. Vodka (Mother Russia)»

4.6.07

Põnn ja tema järeltulija(d)


Maikuu alguses kirjutasin ma meie Põnni keisrilõikest. Nüüd, kus pildid käes... nüüd siis oleks sobiv aeg, et kirjutada Põnni tiinusest, sünnitusest ja järeltulija(te)st.

Esimene pilt, mis tegelikult on kõikse värskem, kujutab mind telekat vaatamas. Põnn vedeleb mu kõrval ning Põnni ainus ellujäänud järeltulija Lõvi ukerdab meie tagumike vahel.

Teisest pildist alates on siis kronoloogiline järjekord.

Kõrvaloleval pildil siis viimaseid päevi tiine Põnn, kes maiustab köögis koera toidukausi kallal. Mitte, et ta enda kausis poleks... aga kindlasti on koeral paremad palad. Naljakas, et koer arvab millegipärast just vastupidi.

Pühapäeval, kuuendal mail sündis Põnnil keisrilõike läbi siis neli poega. Kõrvaloleval pildil on need kõik sama päeva õhtul Krafinna süles, sest Põnn alles toibub narkoosist. Põnnil oli tegelikult enam kui ööpäev üsna halb olla, mis kassi puhul tähendab siis kuhugi alla või taha peitupugemist. Eks meil tuli siis poegi lutitada... rohkem siiski minul, sest Krafinna pidi vahepeal linnas tööl käima.

Esmaspäeva õhtuks oli üks heledatest poegadest surnud. Kuna Põnn alles toibus, siis see surm talle vist päriselt kohale ei jõudnudki. Kõrvaolev pilt jäädvustab hetke, mil juba toibunud ja normaalsesse maailma naasev Põnn on tõstetud kasti oma kolme poja juurde. Põnni emotsioone võiks kirjeldada kui segu uudishimust, hämmingust ja hoolivusest.

Kõrvaolev pilt jätaks kui mulje usinalt imetavast Põnnist. Tegelikkus oli muidugi rängem... st. imetasin mina ning tegin seda kunstpiima ja lutiga keskeltläbi iga kahe tunni järel. Pildil toimuv on pigem selline emalt soojuse ja helluse otsimine ja niisama tisside lutsimine.

Esimese elunädala lõpuks surid ka mõlemad hallid pojad... mitte küll korraga. Üks suri pühapäeva hommikul ja teine õhtul. Konsulteerisime asjatundjatega ning loomaarst ütles, et tõenäoliselt olid nad peale vete äratulekut siiski liialt kaua ema kõhus.

Kõrvaloleval pildil on siis ainus ellujääja. Tegelase nimeks on kuidagi märkamatult saanud Lõvi ning eks ta üks lõvi ja pandakaru ristsugutis ka on. Visuaalselt muidugi. Käitumiselt aga kass mis kass. Tüüp on tõsine aktivist ning tänase päeva seisuga on ta võimeline tegema kolm-viis üsna taaruvat, kuid siiski järjestikust sammu. Kolmapäeval saab tegelane ühe kuu vanuseks ning tõenäoliselt osaleb ta sünnipäevapeol juba omal jalul.

Taustaks: Andromeda Complex «Where Has It Gone the Kitten?»