10.11.09

Ebapädevus ja värvikad tüübid

Eelmine nädal oli mul töövaidluskomisjoni istung, kus siis läks minu vallandamise küsimus arutamisele... või õigemini ei läinud...

Põhjendused on allpoololeval dokumendikatkel kenasti näha... noh, et kui suuremaks klõpsata, siis saab ka lugeda...



Äraseletatult tähendab see, et kuna mind vallandati etteteatamisega, siis uue töölepinguseaduse valguses sai asja vaidlustamise aeg ümber minu viimasel tööpäeval.

Loomulikult võib takkajärgi targana nentida, et oleks vast tasunud uus seadus läbi lugeda, aga ükski normaalne inimene ei tule ju selle peale, et miskit vaidlust alustada enne töösuhte lõppu...

Olgu, mina olen võhik ja ei tunne seadust, aga minu (ja mitte ainult minu jaoks) jääb arusaamatuks, et kuidas ei tunne seadust Saaremaa töövaidluskomisjoni esimees Evi Ustel-Hallimäe. Just tema mu paberid läbi vaatas ning leidis, et on mõtet vallandamist vaidlustada küll... ka ei jäänud talle märkamata, et vallandamine oli kuuajalise etteteatamisega... ta veel märkis selle ära, et kui kummaline...

Kui töövaidluskomisjoni istungil selgus, et asi ei lähe aegumise tõttu üldse arutamisele, siis ma küsisin Evi Ustel-Hallimäelt, et miks ta mulle varem ei öelnud, et asi on aegunud. Vastuseks oli üsna ebaveenev ja hämav arutluskäik, et sageli ei märka ka teine osapool, et asi on aegunud...

Tark inimene pidi õppima teiste vigadest ja loll enda omadest. Noh, nüüd on võimalik paljudel tark olla ning õppida minu veast ning raiuda oma peakolusse, et uue töölepinguseaduse järgi on vallandamise/koondamise puhul aega asja vaidlustada üks kuu. Jah, ka vana seaduse järgi oli aega üks kuu, aga siis hakkas see aeg tiksuma viimasest tööpäevast, nüüd hakkab see tiksuma vallandamise/koondamise teatamise päevast. Noh, et kui miski kuupäevaga paber kätte on antud, siis arukas on ka kohe sellega töövaidluskomisjoni poole punuma pista.

Kuna minu vallandamise küsimus jäigi lahtiseks ja arutamisele ei tulnud, siis on mul võimalus revanšiks üks värvikas raamat kirjutada. Inimesed, kellega olen sellest rääkinud... need inimesed on öelnud, et huvitavat materjali jagub...

Taustaks: Muse «Time Is Running Out»

9.11.09

Jälle üks telesaade vähem vaadata

Eile õhtul tegid Eesti televaatajad taas minu elu kergemaks ning hääletasid Kene Verniku superstaari-saatest välja. Noh, mul siis taas üks telesaade vähem vaadata!

Kenest (pildi pätsasin siit) on muidugi kahju, aga võitis ta niikuinii, sest tänu saatele said paljud inimesed tema olemasolust teada. Mina sain ka tänu sellele saatele teada, et Eestis ikka on mõni tore laulja veel...

Ja see kes saate võidab, see pole ju oluline, sest eelmiste hooaegade võitjad on selles asjas ju kenaks illustratsiooniks: üks on lihtsalt igav ja teisel on hea hääl kenas harmoonias lolli maitsega. See eestlaste maitse juba on selline.







Ma ei hakka siin midagi kommenteerima, sest laulud ja särav esitus räägivad iseenda eest. Eks näitab ka laulude valik ju artisti, kuigi ma ju ei tea, et kui palju neil tegelikult seal vabadust valida on. (Meenuvad miskid lollid põhjendused, et miks üks poiss ei saanud Sex Pistolsi lugu valida...)



Igatahes on seis selline, et mina seda saadet sel hooajal enam ei vaata. Jah, seal on toredaid lauljaid, aga nii head nad küll pole, et nende pärast telekat käima panna...

Taustaks: Kene Vernik «Wicked Game»