«Kenpû denki baruseruku» on 25-osaline animesari, mida inglisekeelne maailm tunneb pealkirja «Berserk» all. Põhineb megahästi müüva manga esimesel kolmeteistkümnel vihikul ning väidetavasti on anime kehvem kui manga. Ei tea, manga on alles teel, aga anime meeldis küll...
Kuna ma vaatasin filmi jaapani keeles ja inglise subtiitritega, siis kasutan ma filmist kirjutades inglise tõlke nimesid (ning sulgudes jaapani originaali omasid, kui tean).
Filmi tegevuskohaks on Midland, mis peaks olema siis midagi keskaegse Euroopa moodi. Valitsejate ülbus, ignorants ja vägivald ... lihtrahva õigusteta seisund ... lõputud sõjad ning saagihimulised palgasõdurite jõugud. Selline pilt vaatajale animes ette manatakse ja tuleb tunnistada, et sedasama teeb ka peaaegu iga keskaegset Euroopat kujutav film. Asjale annab oma jõnksu, et sari on tehtud Jaapanis ja joonistatud jaapanlaste poolt... seega mõjub see nö. Euroopa üsna kummastavalt.
Peategelaseks on ülisuure mõõgaga palgasõdur Guts (Gatsu), kes «ühineb» palgasõdurite üksusega The Band of the Hawk, mida juhib enigmaatiline ja karismaatiline Griffith (Gurifisu). Kolmanda olulise tegelasena tuleb kindlasti ära märkida eepool mainitud sõjasalga üks väepealikke Casca (Kyasuka). Just tema on see, kes teataval moel pingestab kahe sõdalase suhteid. Traditsioonilist armukolmnurka siin muidugi pole, sest sellele pole sedavõrd verises ja kõike inimlikku jalge alla tallavas keskkonnas lihtsalt kohta. Armastuse nimi on siin lojaalsus ning sõprust asendab kaaslase vahe tera, mis sageli päästab hullemast...
Pikalt pole mõtet eriti kirjutada, sest Nightfall Berserk annab asjast põhjaliku pildi. Isegi Wikipedia ütleb üsna kaaluka sõna sekka. Kes inglise keelest tüdinenud, see leiab asjaliku ülevaate eestikeelsest animeportaalist baka.ee.
Isiklikult mulle meeldib see animesari just karakterite tõttu, sest neis on sügavust ning need arenevad kogu sarja jooksul. Lühidalt: Elu on täis ootamatusi! Loomulikult meeldib ka sarjast vastu uhkav sünge fatalism. Kõikse enam meeldib mulle aga sarja ülesehitus: lugu on keeruline ning sarja läbivaatamise järel oleks otstarbekas esimene osa veelkord üle vaadata. Paljusid see häirib, aga minuarust on see pigem pluss. Muusika on suhteliselt popikas rock, kuid lõpulaul «Waiting So Long» sunnib paljut andestama. Samuti meeldib ulmelise elemendi kasutamine... mis suuremalt seisneb selles, et ulmet ekraanil polegi... kusagil on miskid suured ja pahad, aga elu käib omasoodu edasi... kuniks...
Kaunishingedel vaadata ei soovita. Pigem vältida, sest sarjas on veri ja vägivald, seks ja vägivald, poliitika ja vägivald, deemonid ja vägivald. jne.
Taustaks: Silver Fins «Waiting So Long»
9 comments:
Heh. Hetkel on mul see sari pooleli (11 osa nähtud) ja tundub, et tegevustik hakkab lõpuks ometi pöördeid ja intriige sisse võtma - st. areneb senisest tuimast ning verisest hakkimisest kaugemale.
Veel animest (lisaks nendele sarjadele, mida ma ulme.ee all soovitasin) mainiks, et tasuks eemale hoida ilusast kuid sisutühjast Wolf's Rainist ning lihtsalt banaalsest Witch Hunter Robinist. Vähegi animefänlust harrastav isik ei saa muidugi kuidagi mööda Full Metal Alchemistist (samuti suhteliselt verine) ega ütlemata ilusast muinasjutust nimega Last Exile.
Vot nii. Anime rokib.
Mul hetkel mõlemad (sari ja film) Escaflowne'id järjekorras... võetud proovide järgi on film ilusam, aga kahjuks tuleb sari enne ära vaadata...
Mina pole animet näinud, küll aga lugenud mangat. Õigemini umbes 6-7 esimest vihikut eiteakuipikast sarjast. Sünge, depressiivne, hingematvalt ilusalt joonistatud (kuigi must-valge).
Peaaegu juba nagu George Martin.
Lauri, kas see mitte Sina polnud, kes mulle suu vahus seletas, et anime on jama aga see manga on hea. Ja nüüd tuleb välja, et Sa pole animet näinudki. Oleme seega tasa: Brust versus Berserk, ehk siis 1:1!
Tõttöelda olen ma ka mujal kuulnud, et anime on viletsam kui manga... ja olen lugenud ka arvamusi, kus leitakse, et väga allikatruu anime on. Aga sedasorti arutlused saadavad vist iga ekraniseeringut. Inimestel on juba kalduvus võrrelda ning kahjuks käib see võrdlus enamjaolt vaid pisiasjade tasemel...
Ok, skoor on tasa, võistlus jätkub....:) Ma ise seda momenti väga hästi ei mäleta, kus ma seletasin midagi animest aga olgu pealegi.
Eesolev nädalavahetus sisustatakse muuhulgas just Bersergi osadega nr. 7-9. Dark Horse väljaantud mangad on erilised seepoolest, et nad ongi mangad. Lugeda tuleb neid tagant ettepoole ja paremalt vasakule. Algul tüütu, aga harjub ära, nagu iga asjaga.
P.S. Kuuldused Texase surmast osutusid enneaegseteks. Kahtlustan, et oligi reserveeritud mingi kuradima moeshow afteka jaoks.
See Texas on siis nõme asutus... nagu ma aru saan, oli ulmikutel konkreetne kokkulepe. OK, võibolla pole ulmikud sedavõrd seksikad kunded, kuid selles valguses tuleb vist tõesti uut kohta otsima hakata, sest kunagi ei tea, et millal taas ära reserveeritakse...
sai aastake tagasi seda multikat vaadatud - ei mina tea, kas see on anime või manga. kuidagi imelik oli. et nagu oleks midagi keskajataolist ja fantasy, aga tegelased käituvad kõik nagu poolearulised ja sari areneb kuidagi kipakalt. siis jõudis pärale, et tegu on ikkagi jaapani multikaga. no et nad võivad ju eurooplastest multikat teha, aga käituvad tegelased ikkagi nagu japsid... ühesõnaga, suutsin vist vaadata 3 esimest osa, rohkem polnud huvi.
No kui telekast vaatasid, siis oli tegu ikka animega. Manga on paberile trükitud.
Jaapanlastele tundub jah paras eksootika olevat keskaegne Euroopa. Miyazaki enamus filme toimub mingites Rootsi - Norra sadamalinnu meenutavates kohtades ja jaapanlasd on vaimustusest oimetud. Eurooplasele jätab aga pisut kummalise mulje, kuna midagi on paigast ära, aga päris täpselt ei saagi aru, mis nimelt. Arvatavasti tunduks samuti jaapanlastele ja hiinlastele mingeid eurooplaste tehtud "vana hiina/jaapani" asju vaadata/lugeda. Euroopas ja Ameerikas laineid löönud James Clavelli "Shogun" ja ka sellest valminud seriaal olevat nende meelest puhas härja väljaheide olnud.
Sorry, eelmine on minu kirjutatud.
Post a Comment