15.9.06

Koletu tapatöö


Niitsin täna muru ning tahtmatult sõitsin muruniidukiga ka miskist hiirest üle. Surma ta sellest ei saanud... viga aga küll, sest tõmbles pentsikult maas. Pikemalt mõtlemata otsustasin loomakese piinad lõpetada ning lõin hiire jalaga laiaks. Hiir surnud, veri ja soolikad laiali jne.

Tegelikult ikka suht julm värk. Üks asi on inimest veristada, sest inimene on ise oma käitumisega asjale alust andnud ning alati võib värdjale ka verbaalselt pärast teada anda, et mille eest. Hoopis teine tera on süütu väike loomake, kelle ainuke süü oli, et ta viibis sel hetkel tihedas rohus...

Taustaks: Silke Bischoff «No Paradise»

6 comments:

Anonymous said...

Iseenesest pooldan piinleva looma tapmist küll. Kas jalaga lömaks just... Aga jah. :D

Ulmeguru said...

See tapmisviis oli puht instinktiivne... enne tegin, siis mõtlesin... ning oli takkajärgi ei suutnudki välja mõelda miskit esteetilisemat pisikese viskleva hiire tapmist... noh, et kuidas seda ikka teha..?

Trash said...

Ise olen sellistel juhtudel ikka mürgisüsti kasutanud. Hiired on ka ju inimesed ainult väikesed inimesed nagu ka kääbused ja imikud. Kääbuseid saab surmata ka mikrolaineahjus, garanteerin, et masin töötab ka hiljem. Imikud tuleb aga sinna tagasi viia kust sa nad võtsid. Näiteks poe uksetaha lapsevankrisse, muidu tuleb ilge jama. Mina olen igaljuhul tagasi viinud.
PS. Ärge unustage, et hiired toovad haigusi ja rotid surma.

Anonymous said...

kui see sind lohutab, siis ma oleks sama teinud. kui ikka peale jalgade muud rasket objekti käepärast ei ole... arvatavasti oleks piisanud ka ainult pea lömaks astumisest.

inimese tõttu süütult surma saanud loomad on üks haledamaid asju üldse, eriti koolnud koerad :(

Anonymous said...

Olen netikassiga nõus.
http://www.blogger.ee/kala/2005/04/julmad-inimesed.php

kivisildnik said...

kuidagi veidralt vaikne on siin