2.9.06

Long Time Dead (2002)


Reedel oli mul eri kuradi tihe filmiõhtu... Vaatasin telekanali TV3 vahendusel järjest nelja filmi.

Teine oli «Long Time Dead» (2002), mis oli üks väga nõrk ja klišeelik õudukas. Miskid tegelased keerutasid taldrikut (mida andevaene tõlkija nimetas eesti keeles «ouija-lauaks») ning midagi kurja pääses lahti. Filmi tegevus toimub siis põlvkond hiljem, kus taas miski kamp nö. taldrikut keerutab ja ...

Filmi saab iseloomustada nõnda, et see on täpselt selline, nagu üks õudusfilm võhikute arvates olema peaks. Teisisõnu: tobe, ajuvaba, klišeedest kubisev, fantaasiavaene, jne. Ja inimestele meeldib? Vaadates kasvõi kohalikke arvamusi siit.

Taustaks: Akrabu «Desert Song»

4 comments:

Pronto said...

Tõlkija nimetas seda ouijalauaks sellepärast, et filmis kasutati seda terminit kogu aeg. Õigupoolest kasutatakse väljendit ouijalaud suvalise vidina kohta, mida surnutega suhtlemisel kasutatakse. Selleks võib olla ka taldrik.

Ulmeguru said...

Jah, aga eesti keeles öeldakse selle kohta «taldrikut keerutama»... pealegi seal filmis (teisel korral, mis ka pildil) keerutati hoopis viskiklaasi...

Inglise keelt (paremini) oskavad inimesed saavad üldiselt aru, et mis see «ouija-laud» on... filmide eesti keelde tõlkimise peamine mõte on vast aga siiski see, et asjast saaks aru ka inimene, kes rohkem keeli peale eesti keele ei oska...

Pronto said...

Paraku siin on üks aga! Ouija on nimelt patenteeritud termin -- nagu näiteks Scribble, Alias, Risk või Monopol. Kusjuures sellega sarnasus veel ei piirdu -- nimelt selle kaubamärgi omanikuks on Parker Borthers. Setõttu on selle tõlkimine isegi filmis no go.

Ulmeguru said...

Jah, «ouija» võis olla see esimene junn seal Marokos... see nägi tõesti välja nagu see junn, mida nad seal Jänkistanis marketites müüvad...

Teine vaimude väljakutsumine toimus aga viskiklaasi abil... vaevalt on firmal patenti, et nimetada kõiki abinõusid vaimude väljakutsumiseks «ouijaks»..?

Aga tänud, sest ma seda patendivärki ei teadnud... nüüd siis tean.