© Rein
27. aprillil lahkus siitilmast jäädavalt eesti ulmekirjanik Lew R. Berg, militaar- ja madinaulme üks järjekindlamaid praktikuid siinmail.
Lew R. Berg debüteeris 1995. aastal, mil ajakirja «Mardus» esimeses numbris ilmus tema lühijutt «Põõsad». Kümne aastaga avaldas Lew R. Berg ligi nelikümmend teksti ja kolm raamatut: romaani «Tants tulle» (2000) ning jutukogud «Tempel selvas» (2001) ja «Reekviem «Galateiale»» (2004). Käesoleval aastal peaks ilmuma veel üks mahukas romaan. Enim populaarsust saavutas Lew R. Berg sarjaga, mille keskseks kangelaseks on palgasõdur Williard. Sellesse sarja kuuluva lühiromaani «Vaimudejõe viirastused» (1998) eest sai Lew R. Berg 1999. aastal eesti kaalukaima ulmeauhinna Stalker.
.jpg)
5 comments:
Kas keegi lõpuks selgitaks, mis austatud rahvakirjanikuga siis juhtus? Või ongi nii, et eesti ulme vohamise tingimustes peetakse kirjanike hõrenemist igati loomulikuks protsessiks, harvendatakse teisi nagu porknaid?
Esialgu rohkem ei tea... surmakuupäev ja matusepäev.
Asjaks seegi. Teab fändom, millal koguneda, et kadunukese mälestuseks tsiteerida tema teoseid ja teha kontroll-lask...
Juhtus õnnetusjuhtum.
Kirjastusest "Eesti Raamat" on üsna kohe ilmumas Bergi uus romaan. Samuti oli kirjastusel "Salasõna" (Mario Kivistik) sel aastal välja anda üks uus Bergi lühiromaan + "Marduses" tema uus jutt. Mariol on ilmumata Bergi tekste veel. Kui Bergi viimati nägin, mõtiskles ta selle üle, et kirjutada jutt sellest, kuidas Willardist palgasõdur üldse sai.
Kommentaariks kommentaarile. Oobi tobe iroonia ei näita muud kui tema enda igasuguse eetika puudumist, maitselagedust ja labasust. Kontroll-lasu vôib ta minu poolest enda pähe teha.
Post a Comment