12.12.08

Arhiive hävitama!

Tahtsin vaid seda öelda, et inimene, kes nõuab mingi kirjatüki kõrvaldamist juba ilmunud ajalehest, ajakirjast, raamatust või siis wõrguarhiivist... et selline inimene on kas mingi raske esemega pihta saanud ja viibib ajutises hämarolekus... või pole see inimene kunagi arukat mõttetegevust evinudki...

Isikuandmete-teemaline verbaalne onamine ajab aga mind suisa vägivaldseks. Kuidas saavad olla delikaatsed isikuandmed sünniaeg, sugu, vanemad, haridustee, töökohad, parteiline kuuluvus, laste arv jne. Seadus, mis selliseid asju delikaatsete isikuandmetena sätestab... selline seadus on loll ja selline seadus tuleb kiiremas korras ära muuta.

Delikaatseteks isikuandmeteks võib pidada meditsiinilist teavet isiku kohta, kodust aadressi, telefoninumbreid, meiliaadresse, mingitpidi ka isiku kuriteoregistrit.

Antud postitus pole tehtud vasakSirje mõnitamiseks või naeruvääristamiseks, kuigi selle aluseks sai üks antud isikuga seotud blogipostitus. Et miks ma alles nüüd sellest kirjutan? Oli palju tööd ja ka mind valdasid samad emotsioonid.

Olen sama temaatikat oma blogis siin ja siin kajastanud. Ja olen ka ise n-ö ohvrina situatsiooniga kokku puutunud, kus üks idioot on kasutanud minutehtud raamatute arvustusi põhiliselt selleks, et mind sõimata ja muidu teotada... ühe sellise kirjatüki puhul helistas mulle ka ajakirja toimetaja, saatis käsikirja ja küsis kas ma luban seda avaldada... leidsin, et las ilmub, et kokkuvõttes jääb lolliks see, kes lollisti ütleb.

Taustaks: The Beauty Of Gemina «Hunters»

10 comments:

Manjana said...

Võta nüüd seisukoht, kas ma olen idioot või ei ole. Nii ikka ka ei saa!

Ulmeguru said...

OK, kui Sa just nõuad, siis kahtlustan sügismasendusest tingitud meeltesegadust...

vesimutt said...

Ma seda vaidlust täpselt ei jälginud, aga olen pigem U.-ga ühte meelt. Vahel selline käitumine on mingi äraspidine tibilik omandiinstinkt ja mul meenus sellega üks lugu ülikooliajast. Nimelt olin jututoas rääkinud kellelegi oma tunnetest ühe neiu suhtes, kusjuures ainult oma tunnetest ja headest tunnetest. Hiljem see neiu vastandus minuga ja küsis kurjalt ja oma arust retooriliselt - "mis sa arvad, kas sul oli õigus seda teha?" No mis sa oskad kosta.....
Tihti on nii, et inimesed varjavad kiivalt oma saamatust ja siis neil tekib illusioon, et kõik info mis neist välja läheb, reedab selle saamatuse. Mis on aga tõde ainult pooleldi, kuna pigem inimesed aduvad niigi seda saamatust ja hindavad üksteises tihti hoopis teisi kvaliteete ja lõpuks sa taipad, et mingid manipulatsioonid ei vii sihile vaid toovad lõpuks kaasa ainult selle, et sa oledki üksi kõigi oma isikuandmetega. Vott. Veiko Heiberg.

tavaline rasvatihane said...

a ma tahtsin äelda, et jõulu cocacola on tõesti täielik lurr. kuid selle eest jõulu pepsi on parem kui tavaliselt. müüakse vähemalt selverites 4x2l pakendites ja hind on cirka 44 krooni.
jäi kunagi silma, et meeldib kah cola :)

Manjana said...

ma jälle arvan, et coca-cola maitse sildi lisamisega ei muutu.

"tibilik omandiinstinkt!" mis asi see on? ja kuidas toda äraspidi aetakse?

oeh, naljavennad :) žurnalistõ nazõvajetsa!

Anonymous said...

Kuidas saavad olla delikaatsed isikuandmed sünniaeg, sugu, vanemad, haridustee, töökohad, parteiline kuuluvus, laste arv jne."
delikaatsed saavad olla ainult inimesed. aga olgu, ei nori sedapidi,juhin tähelepanu sellele, et need andmed on eelarvamusi loovad infokillud. Lõpetanud (selle) kooli -ahaaa! selge, ta on .... niisugune. Tal on 6 last, selge, ... järgneb otsus, mille lugeja on oma stereotyypidesse sisse harjutanud. Vanus, sugu nojah, seniilne. Selge, see eit on vanatydruk, seega mingi ... jne jne.70-80% inimeste isikutaju on stereotyypsete eelhoiakute tõttu ebaadekvaatne.
/vari
http://zeeta.wordpress.com/

Ulmeguru said...

Eh, pepsi... peaks proovima...

Delikaatseks on need isikuandmed tembeldanud keegi muu... mina kasutasin vaid üldlevinud terminoloogiat...

OK, salastame iga infokillu... küll eelarvamuste-huvilised siis mingid muud parameetrid leiavad... põrsas leiab alati pori...

vesimutt said...

Mul tekkis anonüümse jutuga seoses hoopis selline mõte. Kui keegi tõesti nii väga põeb kõigi nende eelarvamuste pärast, siis lõppjäreldus on lihtsalt see, et tal ei jätku enesel piisavalt sisu ja isikupära näidata välja midagi muud. Ja nii saabki, et kogu tema identiteet jääb tuule puhuda ja ajakirjanike tööks, ehk siis juhuse hooleks. Ja tekib ilge lootus, et see juhus mängib kuidagi subjekti kasuks.
Justnagu mingi Janet Jackson või muu staar on siis valmis nahast välja pugema, et mingi glamkiri neile mingi väärtuse annaks. Ja JUST SIIS tundub eriti ebaõiglane, kui asi kukub välja teisiti.

vesimutt said...

Ehk nagu ütles cool-d - söö oma solk sa ise.

Kriku said...

Sirje ju pidas wikipedias pika sõja selle pärast ka maha, et tema Baari-Sirje identiteeti seal ei mainitaks. Seal ta ka tõi lagedale oma vildakaid tõlgendusi isikuandmete kaitse seadusest. Eks ta praegu aja sama asja.