Proletariaat ja kollane jume

Postitus ühe vastiku päeva kokkuvõtteks.

Leppisin reedel kokku, et lähen täna hommikul linna ja lasen oma arvutisse uue kõvaketta panna. Eraldi sai veel üle räägitud, et tahaks asjadega ühe päeva jooksul hakkama saada, et ei soovi mitu korda selle arvuti pärast linnas käia. Pidi kenasti võimalik olema. OK, täna hommikul sai siis läbi külma ja rõveda ilma linna rühitud... arvuti kotis ja puha. Kohapeal selgus, et ikka ühe päevaga ei saa, et vahepeal on tööd kõvasti juurde tulnud. Kurat, mina saan aru, et kui ma kokku lepin milleski, siis tähendab see seda, et antud töö pannakse ka järjekorda. Igatahes polnud reedel nendel mingeid töid! See prillidega juntsu, kes seal minuga tegeles, oli kas surmavas pohmellis või oli haruldane tropp. Võimalik, et mõlemat. Firma nimi on Teetormaja. Ämm juba loobus oma firmaga selle ettevõtte teenustest... hakkan teda mõistma. Tegelikult pole mul nende poe müügimehele või wõrguühendusega tegelejatele küll miskit ette heita, aga see remondikoda seal keldris tuleks küll raudse luuaga üle käia...

Õhtul siis see nö. remondimees helistas ja teatas, et mu arvutil on hoopis emaplaat läbi. Taga targemaks!

Lisaks arvutijamadele avastas Krafinna linnas, et mul on silmad kollaseks läinud ja üldine jume kah... noh, et loomulikus valguses paistis paremini välja. Huvitav, et kas liigne Aasia filmide vaatamine on mõjunud? Ilmselt siiski on auklikule maole lisandunud siis midagi sapikivide, sapipõie põletiku või maksahädade laadset. Tundub, et jaanuaris tuleb sisehaiguste arstidele kohe terve pakett võtta. Masendav!

Taustaks: The Crüxshadows «Happy Xmas (War Is Over)»