
TV3 hakkas taas enne jõule sarja «Die Hard» filme näitama, et aga kaks esimest meil kodus DVD-na olemas, siis ei viitsinud seda reklaamiorgiat välja kannatada.
Eile panin aga filmi «Die Hard» (1988) mängijasse ning tunnistan nüüd, et tegu on ilmselt ühe parima märulifilmiga üldse. Tehtud küll ammu, aga tänaseni mööndusteta vaadatav... mida tõestab kasvõi see, et vaatasin filmi viimase aasta jooksul juba kolmandat-neljandat korda. Filmis on põhiliselt vaid kaks ajastuhõngulist momenti: naiste koledad soengud ning need lehvivate lakkadega terroristid, kes meenutasid rohkem ajakirja «Playgirl» modelle. Kõik ülejäänu on perfektne: alates peapahast, keda mängib Alan Rickman ... kuni kunstkuuseni, mis täieliku hävingu märgiks pärast katuse õhkulaskmist ümber kukub. Ja loomulikult Bruce Willis ja tema valulik-küüniline tekst ja killud...

On saanud juba traditsiooniks, et kui otsida eestikeelse DVD kaanepilti, siis leiad sa selle väga imelikust kohast. Seekord oli siis abiks Die Hard Fan, sest kõik eesti wõrgupoed pakkusid DVD-d videokasseti pildiga. Mõningaid pilte leiab ka siit.
Ja loomulikult ei saa ütlemata jätta: «Yipee-ki-yay, motherfucker!»
Taustaks: Depeche Mode «Nothing Is Impossible»
1 comment:
Ma eriti selliseid hiili-tapa-löö-filme ei armasta, esimese Die Hardi olen sellegipoolest üle vaadanud. Just Alan Rickmani pärast. Koos Gary Oldmaniga on nad kaks mu lemmikkurjamit.
Post a Comment