Kunagi ammu, siis kui film «Cutthroat Island» (1995) välja tuli, andsin ka mina oma tagasihoidlikku (peamiselt tehnilist) panust kohaliku kollase ajakirjanduse õitsengusse. Tööst tulenevalt sai ka igasugust ajakirjandust üsna palju loetud ning sai ka loetud hulk lugusid sellest, kui vilets ja milline kommertslik läbikukkumine on film «Cutthroat Island» (1995). Filmi polnud ma näinud ning seega arvamus mul puudus. Küll aga nägin ma filmi «Waterworld» (1995), mida samuti kommertslikuks hävinguks kuulutati. Nähtu võrdlemine turundusliku hädakisaga andis lootust, et ka soomlase Renny Harlini piraadifilm polegi nii halb. Pealegi on see turunduslik hädakisa tegelikult Hollywoodi enda tekitatud pseudoprobleem.Nüüd on siis «Cutthroat Island» (1995) nähtud ning tuleb tunnistada, et on sitt film küll. Ma ei tea, et millele kulus see raha, mis tagasi ei tulnud ja mida Hollywoodi mogulid taga nutavad... aga kindlasti ei kulunud see rekkatäie mahla peale. Filmi vaadates saab selgeks, et käsikirjale pole olulisi kulutusi tehtud, sest sisu praktiliselt puudub. Ma saan ka aru, et armastus on suur ja Geena Davis oli lavastaja abikaasa. Filmile see siiski kasuks ei tulnud... pigem vastupidi. Sügavat analüüsi ma teha ei viitsi... ja pole ma ka võimeline, sest filmi köitvus oli tasemel, mis suisa sundis selle vaatamise kõrvale muid tegevusi otsima. Peamine probleem seisneb minuarust siiski tõepäras ja usutavuses. Film ei ole lihtsalt veenev. Kurat, isegi muinasjutufilm «Arabella, mereröövli tütar» (1982) on piraadifilmina märksa veenvam!
Taustaks: Ofra Haza «Open Your Heart (Die Krupps Remix)»
No comments:
Post a Comment