House of D (2004)

Antud postituse pühendan ma kõigevägevamale Bloggerile, kelle tõhusal kaasabil õnnestub mul alles nüüd kirjutada filmist, mida vaatasin esmaspäeva õhtul...

«House of D» (2004), mis sai ostetud Krafinna mahitusel, kes kunagi luges David Duchovny blogi ning sai sealt aimu, et see film võiks talle meeldida.

Tegu on filmiga, mida võiks tinglikult draamaks nimetada, kuigi see oleks vist lihtsustamine... üldiselt aga paigutatakse sellised filmid draama kataloogi. Soe ja südamlik film asjadest, mis üsna karmid. Film on David Duchovny stsenaristi- ja lavastajadebüüt... mõiste debüüt on siinkohal muidugi tinglik, sest mehe kontos on juba samalaadset tegevust telesarja «The X Files» (1993-2002) juures. Samas on selge, et täispikk film on siiski midagi muud, kui mõni osa kindla formaadiga telesarjas.

Filmi võiksid vältida isikud, kelle jaoks on jama iga film, kus mängib Robin Williams. Ka võiksid filmi vaatamata jätta märulifilmide austajad ning virisevad kunstnikuhinged, kelle jaoks kõik lihtne ja klaar on abitu jamps. Eraldi tuleks esile tõsta muidugi Anton Yelchin, kes andis kindlasti enam kui 50% filmi õnnestumisse. Kui midagi halba ei juhtu, siis saab sellest poisist väga suur näitleja.

Kohalik DVD kannab pealkirja «Mineviku saladused» ning esindab firma DVD2002 paremat taset... mis äraseletatult tähendab, et midagi väga viriseda polegi. Odav DVD on odav DVD. Pealkirja tõlge on muidugi labane, aga ilmselt kardeti, et pealkirjaga «Parandusmaja» see film ei müüks. Tõlge on enam-vähem normaalne ning tõlkijale võiks pigem ette heita silmaringi ahtust, kui keeleoskuse puudumist.

Lõpetuseks ka mõned lingid: filmi ametlik kodukas ja Wikipedia kirje sellest parandusmajast.

Taustaks: Lou Reed «Satellite Of Love»