Eilses «Eesti Päevalehes» kirjutas Aleksander Einseln:
Oma kogemuste põhjal hindan kõrgelt vaba meedia rolli demokraatlikus ühiskonnas. Seda ei saa alahinnata ega üleväärtustada. See peab olema tasakaalustatud terve mõistuse portree, mitte mingi hüsteeriline haiglaslik ulmefantastika.
Kodanikule tegi muret, et meedia klohmib liialt Rüütlit ja on seega kallutatud Ilvese poole. Kodanik Einselni muret ma ei kommenteeriks, sest inimene kirjutas sellest, mis südamel ning minu arvamus pole vast vajalik. Kuna EPL-i otsing on lombakas, siis ka link loole.
Küll aga kommenteeriks ma sõnavärdjat «ulmefantastika». Jah, ma tean, et Aleksander Einseln on väliseestlane ning seega on tal ilmselt probleeme uuema eesti keelega, kuid ega sõna «ulme» nüüd enam nii uus ka pole. Juba üle kolmekümne aasta kasutuses! Kellele arusaamatu, siis «ulme» ongi «fantastika» ning Einselni loogika järgi võiks siis kasutada ka värdsõnu «tapjamõrtsukas», «komputerraal», «geipede» jne. Jah, kohalik reklaamikeel kasutabki sedasorti sõnavärde, aga see on omaette maailm ning normaalses maailmas keegi sõnaühendit «säravvalge» ju ei kasuta. Ja kui tõsimeeli kasutabki, siis annab aimu ainult omaenda keelelisest lombakusest.
Tegin huvipärast sõnaga «ulmefantastika» ka Google'i otsingu. Kolm tabamust: Einselni kiri ning siin ja siin. Tahtmata kuidagi alavääristada foorumeid ja lehekommentaare... tuleb siiski öelda, et sealses keelekasutuses pole sellises sõnakasutuses midagi imelikku. Kui aga tuntud inimene kirjutab murest nõretava avaliku kirja, siis selline sõnakasutus mõjub küll labaselt.
Taustaks: ASP «Ballade Von Der Erweckung»
6 comments:
Geipede on täiesti mõistetav sõna. Kui on moekad gay´d ja räpased peded, siis paneks gaipede sinna vahele. Näiteks Oksmaa on minu jaoks geipede, kui Volkman on gay ja Kohv pede.
mind morjendab Einselni labasest keelekasutusest (mis ühe karjäärisõjaväelase juures eriti ei üllata) enam tema veendumus ulmele hüsteerilise haiglaslikkuse silti külge kleepida.
muuseas, ei kipu eriti mõistma, mis sul nimelt "säravvalge" vastu on? kas sõnaühendid "kriiskavkollane" ja "rohuroheline" on samuti näited kasutaja keelelisest lombakusest?
Eks tegelikult ole ka need sellised halva maitse näitajad... noh, et omadussõnadega liialdamine... loomulikult on kohti, kus see on sobilik ja suisa vajalik, aga reklaamindus liialdab nendega sedavõrd, et asi läheb jaburaks... pesu on valge ja värskus on värskus... ehk parafraseerides kirjandusloo kuulsaimat musta kassi, siis värskus saabki olla ainult ainus ja tõeline...
Aga see, et ulme on haiglane ja hüsteeriline jne. See on hästi tüüpiline võhikute seas...
reklaamindus, muidugi mõista, on võimeline iga asjaga tülgastuseni liialdama.
see ei tohiks anda alust konkreetseid värvitoone tähistavaid sõnu põlata ning kuuest põhitoonist enamaid värvusi eristada soovijaid halva maitse esindajateks pidada. mina peaks kirjanikku, kelle taevas on alati ühte karva standardsinine, lihtsalt viletsaks prosaistiks. säravvalge on midagi muud kui elevandiluuvalge ja kirsipunane ei ole teps mitte sama värvus, mis telliskivipunane, eks ole.
OK, Sul võib ilmselt ka õigus olla... ju ma siis olen tõesti sellest reklaamist nõnda tülgastunud... aga eks igaüks mõtlegi oma rikutuse tasemel... :)
Natuke off-topic asi tuli selle värvivaidluse peale meelde - "Kuulsuse narrid" nimelt...:-)
Ja taevas oli taevakarva sinine...
Post a Comment