«The Five Way Secret Agent» on avantüristlik ulmeromaan, mis sisaldab samas ka utoopia, düstoopia ja sotsiaalse ulme elemente. Tegelikult on suur osa Mack Reynoldsi tekste enamjaolt samasuguste komponentide kogum.
Romaani peategelaseks on eradetektiiv Rex Bader ning tegevuspaigaks pentsik tulevikumaailm, kus lääneriikides vohab üliarenenud kapitalism. Nõukogude Liidus (ja stelliitriikides), mida toimib aga mingi teistsugune ühiskondlik formatsioon... ja näib hästi toimivat!
Rex Baderiga võtab ühendust miski rahulolematu finantstuus, kes tahab Baderi saata nn. Nõukogude Kompleksi, et too siis looks seal kontakte finantstuusa mõttekaaslastega. Finantstuus on veendunud, et riigid on läbikäidud etapp ning tulevik on riikideüleste formatsioonide päralt. Romaani pealkiri näitab, et see töine ettepanek ei jää Rex Baderi ainukeseks värbamiseks...
Tekst ise on selline jaburate, suisa farsilike sekeldusete ja seikluste joru. Paljudele see romaan ilmselt seetõttu ka ei meeldiks... vist ka minule, kui seal midagi muud poleks. Õnneks seda muud ikka jagub, sest Rex Baderi seiklused on ainult taust, mida autor vajab, et tuua lugejani omaenda sotsiaal-poliitilisi ideid. Autorit huvitab, et milline võiks välja näha postkapitalistlik ja -sotsialistlik tulevik. Kindlasti ei tegele ulmekirjandus pädevate arengustsenaariumite väljamõtlemise ja levitamisega, aga huvitavaid ja mõttetööd ergastavat materjali pakub hea ulme küll. Käesolev Mack Reynoldsi romaan pole küll ulmekirjanduse tipptegu, aga ka selle lugemine annab teatava huvitava ja silmaringi arendava kogemuse.
Romaan ilmus kõigepealt järjeloona ajakirja «Analog Science Fiction—Science Fact» 1969. aasta aprilli- ja mainumbris. Frank Kelly Freas tegi aprillinumbrile ka selle romaani põhjal kaanepildi. Detsembris 1973 sai romaan ka raamatukaante vahele ning kuna teos ise oli kõhnavõitu, siis ilmus samade kaante vahel ka romaan «Mercenary from Tomorrow» (1968). Paljud teatmeteosed annavad raamatu ilmumisajaks hoopis aasta 1975, aga see on räme viga. Vene keeles kannab romaan pealkirja «Тайный агент» ja ilmus see kirjaniku esimeses venekeelses autorikogus «Фиеста отважных» (1993), mis omakorda koos portsu lisatud juttudega moodustab seni viimase vene keeles ilmunud Mack Reynoldsi autorikogu «Тайный агент» (2002).Autor on hiljem Rex Baderit kasutanud ka mitmes oma teises romaanis/jutus... pole neist ühtegi lugenud ning ausaltöelda ei kujuta ma hästi ette, et mida sellest tegelasest veel kirjutada. Eks kunagi loen ja saan teada...
Taustaks: The Crüxshadows «Cruelty (Cruel Night Version)»
1 comment:
reynoldsi promomine on püha üritus, jõudu, allakirjutanu on ortodoksne reinoldiaan
Post a Comment