Nüüdseks olen raamatut juba jõulust saati igatpidi käes veeretanud ning siit ja sealt ka lugenud. Ja olen enda arvamust kõvasti revideerima pidanud. Tegu on väärt asjaga ning tegu on ka visuaalselt ilusa asjaga.
Kindlasti ei taha ma väita, et «Homefucking Is Killing Prostitution» on vaid pildialbum, kus midagi lugeda pole. On lugeda küll! Aga...«Homefucking Is Killing Prostitution» on pigem selline diivanilauaraamat... noh, et vedeleb elutoas väikesel laual diivani ees läbisegi telekava ja pultidega ning siis teinekord võtad kätte, lehitsed, loed mõned dialoogid ja vaatad fotosid.
Kellel aga säherdust mööblitükki elamises pole... eks nood pea siis raamatule teistsuguse koha leidma.
Tahtsin just seda öelda, et «Homefucking Is Killing Prostitution» pole minuarust selline juturaamat, mille palavikuliselt lehti keerates ühe jutiga läbi loed. Võimalik, et ma eksin, või ei küüni mu fantaasia niikaugele... ei uskunud ma ka ju alguses üldse sellesse projekti.Eraldi tuleks aga märkida raamatu turundamist. Et otsekui näidend, aga tegelikult sattus publik vaid esitlusele. Samas oli turundustrikk hea, sest ajakirjandus märkas taas ühte raamatut, mis on ka kirjandus.
Eesti blogiilma rõõmuks võib öelda, et taas on üks blogi raamatuks saanud.
Taustaks: Nick Cave And The Bad Seeds «Do You Love Me?»
No comments:
Post a Comment