ETVs on lastesaade «Saame kokku Tomi juures». Ma ei tea, et kas on ka hea saade, või lihtsalt tüübiline kohaliku telemaastiku hale vesivõsu... kuid antud juhul pole see ka oluline. Sattusin täna telekanaleid klõpsides saatelõigule, kus osalised olid kostümeeritud nõukogude pioneerideks ning siis tänapäeva lastele püüti seda asja lahti seletada...Sisusse süüvima ei vaevunud, sest juba visuaalia ajas marru. Mõlemad saatejuhid kandsid pilotkat, et justkui oleks see miski ülikohustuslik asi pioneeri juures. Mina olin pioneer, mu naine oli ja kõik meievanused üldiselt olid, sest muud varianti polnud. Pilotkat nägin ma oma pioneeriea jooksul paar korda: miskil funktsionäril oli see peas, miski lippur kandis jne. Tavapioneeridel neid polnud... vähemasti meie koolis. Ka kandsid saatejuhid kaelarätte valesti, sest tagantpoolt seda küll vesti peal ei kantud. Kaelarätt käis särgikrae alla ning siis käis peale vest ja/või pintsak... tüdrukutel polnud tihti küll kumbagi.
Eks tegelikult võiks ju olla ükskõik, et milline pilt tänapäeva lastele nõukogude pioneeridest silme ette manatakse. Õnnetus lihtsalt selles, et säherdune pinnapealsus ja lausvale on laialt levinud iga teema kajastamisel ning kujundab kahjuks vildakat ja veelgi vildakamat maailmapilti.
Taustaks: Velikije Luki «Õnn on elada me maal»
.jpg)
4 comments:
Konkreetset saadet ma ei näinud, aga see pilotkavärk olenes vist pigem koolist, kui punane direktor oli vms. Loomulikult ei pidanud seda kandma iga päev, aga näiteks rivivõistlustel, pioneeride paraadil, siis me käisime veel toda pronkskoletist ka valvamas - no igatahes minul oli see olemas. Ja olin reapioneer, mitte miski funktsionär - nendel olid erivärvilised vilenöörid.
Jah, pronkstibla valvuritel nägin ma seda samuti peas...
Ma tean väga hästi, et mis need vilenöörid olid... tahtsin öelda vaid seda, et igal reapioneeril seda pilotkat siiski polnud. Kaelarätt pidi olema. Kindlasti sõltus omajagu kooli juhtkonnast, kuid samas ei saaks ma nüüd oma kooli juhtkonda küll miskis erilises mittepunasuses süüdistada.
Mäletan, et pidin kunagi seisma auvalves. Noh, et koolil oli suur juubel ja teatris tehti korralik aktus linnaisade ning kaugete ja tähtsate külalistega... ning lõputute kõnedega. Iga pingirea mõlemas otsas seisis siis auvalves pioneer. Mina olin ka üks nendest! (Üritus oli sellise raskusastmega, et pioneeridele tehti kolm päeva enne proovi, et kõik ikka libedalt sujuks.) Ma ei tea, et miks mind valiti, sest usina pioneerimisega ma nüüd küll silma ei paistnud... pigem vastupidi. Fakt on aga see, et ühelgi pioneeril seal auvalves pilotkat polnud.
Minul ka pilotkat ei olnud. Vilenööre ka mitte. Ja ei tule silme ette et ka kellelgi teisel neid oleks olnud.
Enamasti kanti tavalise ENSV koolivormi juurde kaelarätti ja - kõik.
Pioneerivorm (pilotkad, epoletid, pluusid, embleemid, eraldusmärgid) oli ikkagi pidulikeks juhtumiteks.
Aga see selleks, minu arust on palju masendavam see, et selliste saadete juures on kohutavalt vilets kodutöö. Mis maksnuks saatejuhile võtta enne saadet "Pioneerijuhi käsiraamat" või mõni ajakiri "Pioneer", kus pioneerivormi kandmise reeglid, eraldusmärkide paigutus ja tähendus ilusti sees?
Nõukogude süsteem nõukogude süsteemiks, kuid vormi kandmine on kõikjal reglementeeritud.
Viga pole ju ainult pioneerivormis: sama jaburalt kantakse ka Punaarmee või miilitsa vormi ja igasugu muud punasümboolikat. Vaevalt, et see kelleski nõukogudevastasust õhutab, pigem viitab odavale haltuurale ja pealiskaudsusele ning tekitab tahtmise sülitada.
Kurat, mis sa tuled seletama, kui asja ei jaga ja jagada ei tahagi!
Post a Comment