Mihhail Puhhov «Спасение жизни»

Lühijutud on ühed head asjad. Noh, et tuleb tahtmine midagi lugeda, aga ei tea mida... teed umbropsu miski valiku ja loed. Lühijutu võlu on just see, et kui valik isegi nihu läks, siis ei raisanud sa oma elust kuigi palju aega. Hea lühijutt annab aga elamuse, millele võrdset ei suuda ükski romaan tekitada.

Mihhail Puhhovi jutt «Спасение жизни» (1979) sai just sellistel ajenditel loetud... et oli öö ning ei riskinud unise peaga miskit romaani alustada. Jutuke ajakirja «Tehnika – molodjoži» 1979. aasta novembrinumbris oli just õige valik. Ajakiri avaldas teksti autori peatselt ilmuva raamatu tutvustusena... jutt siis autorikogust «Звездные дожди» (1982).

Valikule aitas kaasa ka Juri Makarovi pulplik illustratsioon, mis kohe kutsus lugema. Kuna tekst on selline klassikaline arukam pulp, siis sobib see illustratsion sinna suisa valatult. Lugemist ma samuti ei kahetse... selline tugev neli viiepalliskaalal.

Sisu ma siin ümber jutustama ei hakka... kes huvitub, see klõpsab jutu pealkirjale ja loeb mu arvustust Ulmekirjanduse BAASist. Kes vene keelt valdab, see leiab jutu idee ja puändi siit.

Mihhail Puhhov oli omal ajal menukas autor nii Nõukogude Liidus, kui ka kaugemal. Tema jutte on tõlgitud paljudesse keeltese ning saksa keeles ilmus isegi tema valikkogu «Sternenregen» (1988). «Lebensrettung» oli selle kogumiku lõpulugu! Ungari ulmeajakiri «Galaktika» avaldas teksti aga 1992. aasta kümnendas numbris ja pealkirjaga «Életmentes».

Taustaks: Vennaskond «Ajastu»