© DELFI
Vaevalt oskasid Juku-Kalle Raid ja Kivisildnik seda punast särki tehes oodata, et see kommunismi koer nii valusalt vingatab...
Loed lehti ja muigad, et küll on ikka kirbutsirkus ning kus on ikka kired. Igatahes tänud tegijatele! See särk tegi rohkem ära kui hulk kommunismi kuritegude hukkamõistmise teemalisi hambutuid deklaratsioone. Vaadates, et millise õhina ja innuga kõiksugu tegelased nõuavad Juku-Kalle ja Keeniuse liistuletõmbamist, siis tuleb nentida, et salakommareid on siinmail rohkem kui neid kellegile vaja oleks. Ah, mis salakommud, üsna avalikud teised ning ülbed kah veel. Mingi tegelane väitis, et kuna mittekommu minevikuga isikud pole poliitikas läbi löönud, et ju siis neil pole neid õigeid eeldusi. Kui pole jätis ja tõbras, siis oled luuser ja andevaba kuju?
Ja siis veel see teine müüt, et nagu oleks nõuka-ajal komparteisse kuulumine teatavast ametipostist alates kohustuslik olnud. Möla!!! Kui inimesel ajud olid, siis üldiselt tegi ta karjääri ka parteisse kuulumata... selge, et aeg-ajalt tehti teatav ettepanek, millest justkui keelduda polnud võimalik, aga osad inimesed miskipärast leidsid endas seda tahet keeldumiseks. Muidugi, lihtsam oli oma «jah» sõna öelda... materiaalselt samuti kasulikum. Ja kindlasti ei uskunud ka enamus arukaid inimesi, et Eesti kunagi taas iseseisvaks saab. Ja siis..? Vähemasti võiks tagantjärele nüüd enda ja teiste vastu aus olla ning seda ka tunnistada, et mängiti nende reeglite järgi, mida omal ajal ainuvõimalikuks peeti... mitte aga ajada miskit hülge juttu, et astuti parteisse õõnestamaks seda seestpoolt.
Tegelikult on mul aga rõõm nentida, et olen peagi selle särgi õnnelik omanik... isegi kui väärteomenetlusest saab kriminaalasi... särgid on juba mulle ja Krafinnale tallele pandud!
Taustaks: Velikije Luki «Õnn on elada me maal»
3 comments:
vägev. sa hakkad poliitilise sõnumiga särki kandma.
tahaks endale seda särki, kus tartu vaim, vanemuine, kalevipoeg ja kibuga tõniste laval istuvad.
Minu arvates polnud enamuste tegelaste juures isegi probleemiks komparteisse kuulumine, vaid see, et nad olid seal aktiivliikmed, funktsionärid ning karjeristid. Noh, kui oli vaja mingi koha jaoks parteis olla ... sitt ta on, aga elab üle. Praegult on piinlik, aga peab olema mehisust öelda, et jah, olin liige, häbenen ja luban, et üritan tehtud pattu igasti heastada. Teised kukkusid seal kohe ennast upitama ... vaat neid tuleks vitsutada.
juku särgijama on väga naljakas. mul ei õnnestu seda tegeliku pilti hästi kokku panna.
juku kritiseeris omal ajal kõvasti respublikat (lihula keiss ja siis kunagine natsiteemaline särgijama, kus need koristati müügist ja siis vend osutas sarkastiliselt/rõvetsevalt keskusis teemale, et nää, nõukasümboolika võib jääda). sellest saan ma aru, et vend võtab väga mõnusalt särgiteema jälle üles ja teeb lapselike tempe. aga et ta respublika nimekirjas kandideerib, vot sellest mina aru ei saa. wtf? ma saaks aru, kui kogu aktsioon tekitab olukorra, kus kõikide poliitiliste meeste peale laia kaarega kusetakse, respublika eelkõige (sest mõned juba kahtlustavad, et särgiaktsioon oli resp-vendade tellimusskandaal konkurentide pihta ja sellega teeb resp ka endal margi täiega täis.) aga et juku kandideerib respide seas ja seejuures ütles mulle, et aint sellepärast, et sel parteil on kõige sitemad shansid, siis jääb mulle täiesti arusaamatuks juku säärane aktsioon. tema aktsiad langesid hoobilt nulli. mida kuradidt, ta mõtleb nagu tõsiselt ilmselt, et see lasteaed peaks jälle võimule saama.
minu austus kogu terviku vastu oleks vaid siis, kui eesmärk oleks lihtsalt kaos ja skandaal, kus absoluutselt kõik poliitikud end täis teeks ja anarhistlik-laamendavast poindist aru saaks. aga tundub, et poliitikud ei saa aru ja juku ise ka mitte. ja kandideerida tõsimeeli respublikas, oeh. ma arvasin, et ta on ikka nutikas-vaimukas ühiskonnasanitar, nagu varem.
Post a Comment