Pärast seda, kui ma lugesin läbi Sergei Lukjanenko romaani «Лабиринт отражений» eesti tõlke, tekkis mul miskipärast tahtmine üle lugeda ka diloogia teine romaan «Фальшивые зеркала». Esimesest romaanist ma juba siin kirjutasin, seega ei hakka end kordama.
Ma ei saa öelda, et Sergei Lukjanenko sari Deeptownist kuuluks minu lemmikteoste hulke... isegi samal autoril on paremaid tekste! Küll tuleb aga nentida seda, et Lukjanenko oskab kirjutada sedavõrd köitvalt, et kui oled lugenud läbi miski tema sarja esimese köite, siis haarab käsi riiulist automaatselt järgmise...
Ma ei ole suur sarjakirjanduse austaja, kuid tänapäeva maailmas on kahjuks üksikromaanid minoriteetne reaalsus ning kui hädaga sööb karu kärbseid, siis tuleb ka Ulmegurul sarju lugeda. Sergei Lukjanenko romaanid Deeptownist pole päris järjed, sest esimest romaani võib ka üksi lugeda, kuna kõikidele i-dele pannakse selle lõpuks punktid peale. Romaani «Фальшивые зеркала» lugemiseks on aga esimese romaani tundmine suhteliselt vajalik, sest tekstis on pidevalt vihjeid varemtoimunule. Teise romaani häda ongi eelkõige selles, et iseseisva teosena on see suhteliselt väheväärtuslik. Enam veel, tegelikult ei vajanuks romaan «Лабиринт отражений» mingit järge, aga kommertskirjastamisel on teised reeglid ning need reeglid on kommertskirjanikule vastuvaidlematuks täitmiseks.
Kas «Фальшивые зеркала» on halb romaan? Ei, seda kindlasti mitte, aga romaanis pole seda uudsuse võlu, mis sarja esimses. Ka on kadunud teatav entusiastlik õhin, mis on asendunud sellise suhteliselt kalgi professionaalsusega. Samas tasuks see romaan kindlasti eesti keeles välja anda, sest kellele esimene meeldis, see ostab niikuinii ka teise ning Ulmekirjanduse BAASi arvustused näitavad, et olulist vahet hinnetes neil pole: mõlemil circa 4,5 viipallisüsteemis.
Taustaks: Nautilus Pompilius «Крылья»
8 comments:
Kas ma pole sulle rääkinud milline on Eesti tõlkekirjanduse avaldamise traagika? Kui sarjast on avaldatud üks raamat, siis rohkemat oodata ei ole mõtet. Välja arvatud muidugi siis kui tegu on Pratchetti või Aspiniga. Nende autorite teoseid tuleb kirjastustest nüri järjekindlusega nagu Vändrast saelaudu. Ahjaa ... ja Pottereid muidugi kah.
Seda tõlkekirjanduse avaldamise traagikat ei pea mulle rääkima... tean seda isegi...
Tegelikult ei tahaks ma üldse viriseda Pratchetti, Rowlingi või Asprini avaldamise järjekindluse kallal... hea, et vähemasti mõnigi sari on maakeeles rohkema, kui avaköitega esindatud. Mure rohkem selles, et ülejäänud sarjad jäävadki poolikuks...
Vaata, ma iseenesest kah ei viriseks, aga mul on tunne, et nendele mammutsarjadele fokuseerumine on toimunud kõikide ülejäänute arvelt.
Ma kardan, et põhjus on proosalisem: Pratchett ja Rowling lihtsalt müüvad hästi. Teiste puhul nii kindel ei olda ning kui vaid esimene köide välja anda, siis ei saagi seda teada, et kas müüb või mitte?
Sedavõrd väikeses riigis (nagu EW on) ja sedavõrd väikeses keelekeskkonnas (nagu on seda eesti keele leviala) on kirjastamine alati ka rahvavalgustuslik tegevus. Teisisõnu, selliste tiraažidega kommertsist rääkimine on jabur. Jah, «Ersen» on kommertskirjastus, aga see pole ka eesti kirjastus, sest tegu on viiekeelse kirjastuste pundiga, mis ostab õigused näiteks kõiki viide keelde korraga... jne.
Kirjastus «Varrak» aga püüab tüüpilise kohaliku organisatsioonina istuda korraga mitmel toolil: tegevus on üldiselt kommertslik, aga selle juurde tehakse erilist kultuuritooja nägu. Umbes nagu Kirjanike Liit, mis kord on kinnine klubi ja siis jälle ametiühing. Noh, nii nagu hetkel kasulikum on!
Ega mul pole konkreetselt midagi kirjastuse «Varrak» vastu, aga suure kirjastusena on neil ka käkke lihtsalt rohkem ning siis jääbki «Varrak» rohkem hambu.
Asprinist ma aga selles kontekstis eriti rääkida ei tahaks, sest iseenesest pole ju midagi halba, et kirjastus «Festart» leidis võimaluse sõnaraamatute kõrval ka ulmet avaldada. Võibolla on nõnda, et kui nad Asprini poleks avaldanud, siis nad polekski ulmet avaldanud...
Aga mine tea, äkki on Lukjanenkol ka nii hea minek, et hakkab varsti ka tema raamatuid tulema nagu Vändrast saelaudu :P
Ei usu. Tead, ma ausalt öeldes isegi ei ostnud, sest minu arvates on veerand tonni mingi raamatu eest välja köhida veidike liiga palju.
250?
(minestab arvuti ette)
Raamatukoi: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?23168
229 EEKu
Apollo: http://www.apollo.ee/product.php/0300063
239 EEKu
Aga wõrgupoodides on ilmselt ka pisut odavamad hinnad ning ega seal enam suurt vahet pole, et kas 230 või 240 või 250!
Post a Comment