Blue Velvet (1986)

Otsustamine Krafinnaga ühel päeval, et võiks mõningaid ammu riiulis vedelevaid filme vaadata. Krafinna soovis veel ka seda, et oleks tegu pisutki tõsisemate fimidega. Minu maitse on teada: splätterist släsherini! Valik langes David Lynchi filmile «Blue Velvet».

Olin seda kunagi ammu miskilt saksa taevakanalilt näinud, aga siis see mulle küll erilist elamust ei võimaldanud. Mõtlesin, et ehk oli põhjus minu olematus saksa keele oskuses? Nüüd filmi originaalkeeles vaadates sain taas nõutuna õlgu kehitada. Ei, loomulikult polnud tegu halva filmiga! David Lynch on selleks piisavalt tegija tüüp, et ka tema kõige nõrgem film vaatamist kannataks. Nõutus tekkis siis, kui ma pärast filmi vaatamist hakkasin meenutama, et kui palju sellest on rääkinud mu tuttavad ning kui palju on sellest filmist miskeid ülivõrdes kirjatükke treitud. Kaks võimalust: kas on film ajale lihtsalt jalgu jäänud, või puudub mul täielikult miski «sellise filmi nautimiseks vajalik soolikas». Esimene võimalus tundub tõepärasem olevat, sest paljud asjad, mida selle filmi puhul teedrajavateks väärtusteks loetakse, on tänapäeva filmis argireaalsus. Noh, et kurikael kogu aeg «fuck» ütleb ja siis see suht toores vägivald ning see paljas inimihu filmis, mis polegi porno. Tänapäeval ei ehmata see eriti kedagi...

Kohutavalt häiris muidugi ka Laura Derni mängitud Sandy Williams, sest ma ei suutnud sellist hobusenägu kuidagi õrna ja romantilise neiuna võtta. Kui Sandy ekraanile ilmus, siis võitlesin ma kogu aeg naeru ja vastikustundega. Kumbki pole just parim emotsioon filmi «Blue Velvet» nautimiseks! Ülejäänud kolm peaosalist tegid kõik aga samas korraliku rolli ning olid inimesed oma õigel kohal. Eriti lummas muidugi Kyle MacLachlan, kuid ega Isabella Rossellini ja Dennis Hopper halvemad polnud.

See DVD, mida vaatasime, oli ikka paras käkk... kuid ega mul pole ka kedagi süüdistada, sest müües mind hoiatati ning ega 50 EEKu eest eriti rohkem nõuda pole ka põhjust. Samas kahtlustan, et ega ma kunagi paremat ka ostma ei hakka... eriti pärast sellist kaheldavat filmielamust.

Taustaks: Christian Death «Temple of Desire»