4.9.09

Ametlikult töötu

Käisin täna taas töötukassas ning rohke paberimäärimise tulemusena olen ma alates 11. septembrist ametlikult töötu. Seega, minu jaoks on nüüdsest 11. septembril hoopis teine tähendus.

Abiraha saan ma kuni järgmise aasta 8. aprillini. Iga päeva eest saan ma 32 krooni 90 senti. Abiraha saan ma loomulikult vaid siis, kui ma selle ajani tõesti töötu olen.

Arvan, et mu töötustaatus lõppeb siiski juba sel aastal. Noh, et mitmed asjad on läbirääkimisel ning midagi sellest ikka töösse läheb. Aga neist siis, kui lepingud sõlmitud ja raha hakkab tulema jne.

Töövaidluskomisjoni pean ma esmaspäeval uuesti minema, sest mu avaldus polnud nõuetele vastav. Noh, pole hullu, asjaks läheb igal juhul.

Pisukese remargina postitusele «Vaimu ja mõtte võit mateeria üle» lisaksin, et need töötuse-teemalised kirjutised siin blogis pole mingi virisemine... lihtsalt kroonika ühest huvitavast etapist mu elus. «Töötus on hell teema» ja kui antud postituse autor sellest aru ei saa ning ikka miskit para-jutlust ajab, siis tuleb talle lihtsalt kaasa tunda ja loota, et mõni töötu (blogija) tal hambaid kurku ei tao.

Taustaks: Muse «Bliss»

8 comments:

Manjana said...

sa võiksid kirjutada, et mis sul seal töövaidluse paberites valesti oli. äkki on kellelgi kasu. ma olen kord töövaidluskomisjonis käinud, mul ei avastatud küll tookord midagi valesti olevat. loomulikult ma too kord võitsin ka.

Ulmeguru said...

Minu avaldus oli liialt üldsõnaline, soovitati konkreetsem olla ja kohe välja tuua, et millega ma rahul pole... lihtsalt vormistamise vead...

Bianka said...

Eks ole ju kindlasti vaks vahet, kas lihtsalt targutada töötuse teemal või ise töötu olla. See on mõeldud enesekriitikana minu poolt ja vabandusena, kui mu mõtlematu jutt sind riivas.

Kummaline, et su tööandja viisakalt koondamist ei vormistanud, uue seadusega pole see ju enam nii kulukas. Arvan, et ta "lõikas endale näppu" ehk nüüd läheb see asi tal ilmselt palju kallimaks maksma. Töötaja ühepoolne lahtilaskmine peab ikka väga hästi põhjendatud olema.

Ulmeguru said...

Koondada ei saa, kui sama töökoht säilib... eks püüti siis raha kokku hoida ja loodeti, et ma ei vitsi jamada... kuigi ma ütlesin kohe, et lähen töövaidlusesse...

eluonselline said...

Ma ei tea, kas ma saan sinust aru ja teistest ei saa, kuid sedakorda tunnene, et sa oled seni ainus, kes on virisemata ja argumenteeritult kajastanud töötuks jäämist.
Sa oled töötu aga sul on ka enda jaoks lahendused juba olemas. Isegi, kui kõik rauad, mis tules ei toimi, siis miski ikka toimib ...
Igatahes pole mul seekord tahtmist oma jaanalinnusulge sahtlist välja sikutada ja tirriteerida ... vaid hoopis mõtteliselt toetada, et sinu jaoks asjad laheneks....
Kusjuures, sinu ülemused on lihtsalt jopskid .. ja edu neile põrgu tegemisel!

Ulmeguru said...

Võibolla on lahendused seetõttu olemas, et minu alal on see töö otsimine niiehknaa puhtalt isikliku initsiatiivi küsimus... noh, et siin ei aita tõenäoliselt ükski organisatsioon.

Samas ei tahaks ma muude erialade inimestele ka eriti etteheiteid teha... inimesed on erinevad, situatsioonid on erinevad jne.

Võimalik, et minu ja paljude erinevus on siin selles, et ma ei oota ja ei eelda riigilt (või kellelt iganes) midagi...

eluonselline said...

Kusjuures täiesti võimalik.... Sa vaatasid endale otsa ja situatsioonile ning hakkasid tegutsema.
Oeh jätkuks kõigil sinu arukust ja omaks rohkem inimesi mõtlemisvõimet... Maaslamajat ei lööda .. vaid pekstakse, et ta tõuseks ja liiguks...
Igatahes, minu sulg on sahtlis ja tuleb fotojahiks sealt välja praegu :)

Kriku said...

Koondada ei saa küll, kui koht alles jääb, aga pakkuda kokkulepet samadel tingimustel koondamisega oleks olnud täiesti võimalik. Siin loos on ilmselt mitu asja koos: tööandja soovimatus tunnistada puudusi oma organisatsioonis, soov raha kokku hoida ja isiklikul tasemel konfliktid. Täiesti võimalik, et objektiivse vaatleja jaoks tegi ka Jyrka oma tööd natuke viletsamalt, kui ideaalne töötaja teinud oleks, aga töölt vabastamine on ikkagi äärmuslike juhtude jaoks, kui on ilmne, et sellest töötajast enam kuidagi asja ei saa.

Ma olen ka kogenud, et mõned ülemused lihtsalt ongi oma õiguses ükskõik mida teha nii veendunud, sisestavad endale iga päev ja iga tund, et nemad midagi valesti ei tee ja on siiralt üllatunud, kui kohtus kaotavad. Ja siis muidugi on neil kogu ülejäänud maailm süüdi, Eesti Vabariik ettevõtjavaenulik ja nii edasi.