Tibla kuju sai värvi!

© DELFI

Juhtus see, mis juhtuma pidigi!

Selliseid sündmusi võis ette aimata juba kohe pärast valitsuse möödunudsuvist jõudemonstratsiooni Lihulas. Enne seda võis ju veel kuidagi leppida selle okupandi kujuga seal Tõnismäel, kui aga valitsus nõndamoodi sülitab omaenda rahva peale, siis ei jäägi muud üle, kui käepäraste vahenditega oma suhtumist välja näidata. Valitsus ja tiblad võivad õnne tänada, et keegi sellele tiblakujule veel pommi alla pole pannud!

Loomulikult on igasugune ausammaste sodimine totter, kuid siiski täitus mu rind seda uudist lugedes rahuloluga, sest üldiselt on tüütu lugeda miskit lõputut punaste tiblade praalimist. Jobustunud eestlased arvavad vist, et see lõpeb, kui viimane punaveteran sureb. Lootku aga! Piisab, kui vaadata kuhugi vene wõrku, et millised kired seal 9. mai ümber kokku löövad ning kirglikult võtavad seal sõna just tegelased, kes on sündinud vähemalt kakskümmend aastat pärast sõda. Venelane võib ju olla kuitahes intelligentne, aga kui jutt läheb teatud teemadele, siis on vastused ühesed: teine ilmasõda oli õiglane vabastussõda natslike okupantide vastu, Eest, Läti ja Leedu on põlised Vene alad, võidukad nõukogude väed vabastasid Baltikumi natsliku Saksamaa okupatsioonist, jne.

Inimesed, kes on otsustama seatud, magasid maha ühe võimaluse selle Tõnismäe tiblakuju kõrvaldamiseks, sest pärast Lihula aktsiooni oleks olnud soodne võimalus pariteetsetel alustel ka tibla likvideerimiseks. Aga ei tehtud, vaid hoopis tegeleti omaenda rahva süüdistamisega. Nüüd oleks järgmine soodne võimalus: viia kuju restaureerimisele ja siis see sinna ka «unustada». Peaks olema suhteliselt sobilik käitumine meie lontkõrvalisele valitsusele. Aga ilmselt võin ma sellest ainult und näha, sest ei suudeta isegi mingeid otseselt korda rikkuvaid tiblasidki paika panna. Tegid ju tiblad Tõnismäel lõket keelust hoolimata!

Lõpetuseks aga tsiteeriks tziminchac-i kommentaari «Eesti Päevalehest»: «Ürituse võiks ju traditsiooniks muuta, nagu seda on Baeri pea pesemine shampusega enne volbriööd Tartus! Kas kuju värvisid Vene, Läti või Lesoto salateenistused on mulle ükskõik. Punaarmeelase kuju Tallinnas on sama, kui Moskvas avataks ausammas Venemaa vabastajale Batu-khaanile...»

Taustaks: J.M.K.E. «Sõduri naine»