Konkurentsitult koledaima Eesti raamatukaane juhtum on aga eriline, sest siin pole vaja mingit edetabelit koostada ning siin pole ka midagi valida... antud kaas on oma värdjalikkuses ainulaadne.
.jpg)
Rahvas peab omi kangelasi teadma ning sestap edastan ka olulise info. Tegu on Patrick Süskindi romaani «Parfüüm: Ühe mõrvari lugu» (Das Parfum: Die Geschichte eines Mörders; 1985) eestindusega. Raamatu tõlkis Helgi Loik, avaldas 1994. aastal Eesti Raamat ning kaanekujunduse tegi Rudolf Pangsep(p). Ainukesena sai oma osaga hakkama tõlkija Helgi Loik, kirjastuse ja kujundaja sooritust võib lugeda ebaõnnestumiseks.
Romaan on võrratu ning soovitan lugeda, kui veel lugemata on!
Võiks ju öelda, et mis sest kaanest, peaasi, et hea romaan ja hea tõlge. Vaat, antud kaas on ikka sedavõrd värdjalik, et takistab ostmist ja lugemist – praktiliselt igaüks, kes seda raamatut on näinud, on küsinud põlastavalt, et mida sina loed!?
Tõsi ta on, et nüüd kus on ka film olemas, et nüüd juba teatakse, et mis romaaniga tegu. Filmi valmimine andis ka kirjastusele Eesti Raamat julguse kordustrükiks.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Kordustrükk oli aga selle romaani rehabiliteerimiseks eesti keeleruumis hädavajalik. Õnneks kordustrükiga enam kujunduseksperimente ei tehtud ning juhinduti arukast põhimõttest – kui ise ei oska, siis kasuta originaalkujundust.
Taustaks: The Pussybats «Dance With The Devils»
.jpg)
5 comments:
See Eesti Raamat on üldse perversne ettevõte. Minu viimaseks kokkupuuteks nendega jäi Heinleini "Kuu on karm armuke", mis maksis törts vähem kui 400 krooni!!! Ainuke põhjus miks ma seda tagasi ei pannud oli see, et ma ei vaadanud hinda ja uhkus ei lubanud kassa juurest taganeda enam. Aga rõlgeid kaasi on neilt ennegi tulnud, meenutagem "Teist Asumit" kasvõi.
Sellise hinnapoliitikaga võivad nad minu poolest küll pankrotti minna, pisarat sellel puhul poetama ei hakka.
L.
Selle uue Heinleini hind on jah oma sada krooni keskmisest üle, aga kuna ma nende arvestusi ei tea, siis ei saa ma ka kommenteerida...
Kaks koledat kujundust, mis mul kohe Eesti Raamatu ulmekatega meenub, on Star Treki laevaga Asumi-romaan ja Heinleini «Friday».
"teine asum " oli täiesti mööda, aga ega ma Pratchetty kettamaailma sarja kaantega ka eriti rahul pole, ei sobi nagu.
Vanahärra olevat ise ka suh't jahmunud olnud kui neid nägi.
Aga number üks tagakaas ja raamatututvustus kuulub Stephan Laws-i "Kummituste rong"-ile.
Imestan, et miks ma selle üldse kätte võtsin...
Pratchetti on Eestis monopoliseerinud Varrak, kelle kohta võiks ka pikalt rääkida, nii et Eesti Raamatusse see siinkohal ei puutu. Õnneks ma Pratchettit ei loe, aga need H. Metsa nilbed karikatuurid kaanel on ilged küll, tüübil pole vähimatki aimu fantasy raamatukujundusest, rääkimata sellest, et ta joonistada ei oska.
Vaatasin vahepeal Asumi kujundusi ja ei teagi, kumb on nilbem, kas miskit vene 80ndate filmiplakatit meenutav "Teine Asum" mingi värdja näopildiga ja suvalise kosmoselaevaga, või siis see Enterprise'ga.
L.
Hm, minul küll midagi Hillar Metsa vastu pole... comic fantasy kaanele sobivad tematehtud küll...
Maitselageduse tipp aga oli see, kui kirjastus Tänapäev palkas Hillar Metsa tegema kaanepilti William Gibsoni jutukogule... vaat see oli ilge... surmtõsine küberpunk ning miski karikatuur kaanel... ning võhiklik ostja arvas ilmselt, et taas üks Pratchett või punane kääbus ning pettus rämedalt...
Post a Comment