Ükspäev, kui ma veel haige olin, rääkisin telefonis kolleegiga ning tal oli mõte, et raskel ajal tuleb solidaarne olla. Ta leidis, et arukas on olla solidaarne riigikogu ja muude säherdustega, kel sissetulekud ei tohi langeda, vaid hoopis tõusma peavad...See mõte mulle meeldib, sest mul on ka arutul hulgal kõikvõimalikke kulutusi, mida ma kindlasti ei saa isegi majanduskriisi ajal kärpida. Noh, et alates sellest, et tuleb täita kodanikukohust ja auto osta... pisematest kulutustest rääkimata...
Taustaks: Untoten «Spread Your Wings»
.jpg)
4 comments:
Kui ma kuulen sõna "solidaarsus", siis sirutub käsi revolvri järele ning silme ette kerkivad pildikesed õndsast nõukaajast (punased loosungid ja ülemaailme rahu jne jne jne) ehk siis üks suuremat sorti pakazuuhha ja ila. Ja nii ju ongi... :(
Nüüdseks juba tuim ja mitte enam vihast tatti pritsiv juurak, kes peab oma palgakärbetega kinni maksma ka linnavalitsuse poolt võetud laenud...
Hehheh, viis punkti! :-D
Jah, solidaarsus on sõna, mida vereimejad ei tohiks suhu võtta.
Ma tahaks riigikogujatega hoopis võrdne olla. Vähemasti kriisi ajal. Pärast on savi, võin keskmisega solidaarne edasi olla.
Jah, eks umbes nii see võikski olla, et alguses solidaarsus ja siis võrdsus... :)
Post a Comment