19.12.08

Nonii, Maire Aunaste

Minuarust on üks jäledaim sort raamatuid kõiksugu tsitaadi- või aforismikogud. Noh, et inimesel omi mõtteid pole ja siis sordib teiste omi ning avaldab neid oma nimega kaanel. Samas leiab ka kõikse andekam ja mõtteteravam looja sageli, et keegi teine on asjast sedavõrd ammendavalt ja kompaktselt öelnud, et polegi enam midagi lisada.

Näiteks selline:
Telekas läks siiski käima. Nonii, Maire Aunaste, hakkab pihta. Naiste maailmast pole ka kusagile pääsu. See ebameeldiv paabulinnuhääl, need pikad «vaadake mind»-jalad, kahtlane soeng ja kõik muu värk. Lauril jooksis külmavärin üle selja. Miks see nii oli, kurat seda teab, aga teatud tüüpi naised lihtsalt tekitasid temas mingit seletamatut õõva. Nagu hetk enne oksendamist.
Antud tsitaat pärineb lühijutust «Katastroof», autoriks Armin Kõomägi. Konkreetne kirjakoht ilmus ajakirja «Vikerkaar» 2008. aasta juuninumbri üheksandal leheküljel.

Taustaks: Emilie Autumn «Girls Just Wanna Have Fun»

6 comments:

Anonymous said...

sellised laurid on tõesti katastroof.

Ulmeguru said...

Ja eelnev Anonüümne on see okse, mis järgneb õõvale... juttu ikka lugesid... ei, milleks...

Anonymous said...

otseloomulikult! kui sulle järele ei kiida, siis on okse.
meeleldi. lürbi aga !

Ulmeguru said...

Küsimus pole järgi kiitmises... peategelase Lauri üle saad Sa otsustada vaid juttu lugenuna... oled lugenud..?

Anonymous said...

A mulle Kõomäe värgendused täitsa meeldivad. Justnimelt tema vahva sõnakasutuse pärast. Otse ja lihtsalt-löövalt. Ning lugude lõpus on vahel isegi puänt. Äge. Igal juhul parem kui nii mitmedki ilukõnelejad, kelle tekstidel pole ei otsa, ei äärt, ei saba, ei sarvi.

Veiko said...

Kusjuures, Maire Aunaste ei ole kindlasti see kõige hullem. Kuigi ma ei vaidle sugugi vastu. Ma lihtsalt *tean*, et asi võib olla kõvasti hullem...........