Superstaaride teemaline pihtimus

Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et vaatan juba paar kuud pühapäeva õhtuti nn superstaari saadet. Isegi Krafinna vaatab!

Eks vabandusi võib leida igasuguseid ja leiabki. Näiteks, et tulles töölt ja vajudes väsinuna teleka ette, ei viitsi kohe pärast «Teletaibu» lõppu tõusta ja klõpsad lihtsalt teisele kanalile. Kuid tugev argument on ka see, et selle aasta staarisaates on kolm head ja mõnusat lauljat.

Oleks minu teha, siis oleks võitja Arno Suislep, aga ei saa väita, et Jana Kask või Kristiina Piperal nõrgemad oleksid. Objektiivselt võttes ongi ilmselt Jana neist kõikse võimsam, selline metsik anne... kuid kahjuks ei meeldi mulle teinekord ta lauluvalik, mis kisub ajuti liialt mustanahaliseks. Kristiina on neist kolmest kõikse nõrgem, või õigem oleks öelda, et üheplaanilisem... samas mulle see plaan meeldib. Arno ongi seetõttu minumeelest kõikse parem, et tal on nii häält kui ajusid ning tema lugudevalik on mulle ka kõikse enam meele järgi. Sven Grünberg, Depeche Mode, Babylon Zoo – pole ju paha valik?

Tegelikult võiks nad kolm kõik kohemaid lavale minna ning nad teeksid enamikel Eesti lauljatel vaevata selja prügiseks, kui neil vaid laule oleks. See ongi sedasorti lauluvõistluste suurim proobleem, et võistlusel laulavad tulevased staarid kuulsaid hitte, aga edaspidises elus tuleb neil kahjuks hakkama saada üsna kesise kohaliku laululoominguga. Võid ju hea laulja olla, aga kui sul laulu pole...

Taustaks: Sven Grünberg «Kujutluste aed»

Uued tuuled Eesti mõtteloos

AS Tondi Elektroonika juht Uno Abru tegi tegi eelmine nädal põhjapaneva avastuse Eesti mõtteloos:

Ta on üks Eesti intelligentsi paremaid esindajaid.

Jutt siis Hans Pöögelmannist, kelle kuju Jüri Liim teisaldas. Huvitav, et millal seltsimees Võšinski kultuuritegelaseks kuulutatakse, või millal hakatakse rääkima Lavrenti Beria intellektuaalsest pärandist?

Taustaks: Hocico «Untold Blasphemies»

Ulmeline Kuressaare

Meie leht kirjutas eile, et «Kuressaare tutvustab end animatsiooniga tulevikust». Igasuguste arusaamatuste vältimiseks ütlen kohe ära, et mina ei ole selle üritusega küll kuidagi seotud. Tahaks märkida ka seda, et animatsiooni ulmeosa on jabur ja sisutu... isegi halvas ja ebateaduslikus fantastikas ei saa Kuressaare tulevik aastal 2100 taoline olla.

Taustaks: ExxoZkeleton «Generation Scum»

Ega kaubavaimu vastu saa

Tegelikult pidi loos olema muidugi «kambavaim» ning õnneks ma viga ka märkasin. Samas, kaubavaim oleks samuti huvitav tegelane omamaises uusmütoloogias..?

Taustaks: Silke Bischoff «On The Other Side»

Kas arvaja peabki idikas olema?

Sattusin lugema ühe Ajaveebi konkursi arvaja hinnangut, kus tüüp kaebleb, et pildid blogis on pisikesed. Huvitav, et kas tegelane selle peale ei tulnud, et arukas inimene panebki pildid pisikesena ja huviline võib huvi korral need suuremaks klõpsida..?

Olen lugenud veel paari üsna jaburat ja tühja arvamust, et mitte öelda mõttetut mulinat, aga see piltide teemaline oli ikka eriline madalpilotaaž.

NB! Enamus neid idiootlikke arvamusi pole minu või minuga seotud blogide kohta!

Taustaks: Feindflug «Stukas Im Visier»

Meeldiv, et te mu lootusi ei petnud ...

Sõitsin eelmine neljapäev Saksamaale ning tegin enne teeleasumist selle posti, et vasakpoolsetel oleks ikka põhjust neli korda päevas mu blogis käia. Tore, et nad mu lootusi ei petnud! Veel on mul hea meel, et ka mu sõbrad/tuttavad (ja mitmed mulle ka tundmatud isikud) alt ei vedanud ning andsid rõõmu ja raevuga vasakpoolsetele veenva ning ammendava vastulöögi. Tänud teile!

Nüüd olen Saksamaalt tagasi – väsinud, aga elamustest pungil. Elamused saavad lähipäevil kajastuse sõnas ja pildis meie muusikablogis. Seniks vaid kaks fotot. Esimesel puhkan ma jalgu hotelli Westin kõrval... me nimelt elasime selles hotellis. Teisel pildil oleme Krafinnaga ja laseme hea maitsta mõnusal tumedal õllel. Toimus see nn viikingi- või paganakülas... ehk kohas, kus müüdi kõiksugu keskaegset ning vanemat ja uuemat kraami/sööki/jooki.

Taustaks: Fields of the Nephilim «Volcane (Mr. Jealousy Has Returned)»

Kas Ulmeguru on nats, neonats, rahvuslane..?

Avastasin paar päeva tagasi oma blogi kaunterit uurides, et jube palju tullakse siia kamaiitliku blogi postitusest «Skinhead ja neonats». Läksin ja lugesin ja kopeerisin nüüd sealt ka ühe kommentaari siia.

15. mr.Costello - 6. May 2008

Oudekki viimase kommentaari viimasele lõigule lisaks lisan viite ühte teise blogisse, mille kommentaarides hõõrus kommentaator Kriku just nimelt seda põhiseaduse preambulit nina alla - väidetavalt olevat just nimelt seetõttu eestlased siin äravalitute seisuses.
Ma küsin samamoodi nagu Oudekki, et kas meie riik on abstraktse “eesti rahvuse” säilitamiseks või selleks, et siin elavatel inimestel, kodanikel, eestimaalastel, oleks siin hea elada? Vaatamata nende rahvusele.

Ja selline üldine küsimus ka: kas Ulmeguru on nats, neonats, rahvuslane või veel midagi kolmandat? Ma pean tahaks küsimusele vastust just selle postituse võtmes.

Mida arvad Sina?

Taustaks: London After Midnight «Feeling Fascist?»

Mitte ainult natsismist ...

Vaatan blog.tr.ee edetabelit ning tuvastan, et seksi verbaalne simulatsioon on endiselt popp... on muude teemadega, kuidas on, aga mehed ja naised ja see mis nad omavahel teevad, see on alati tabeli tipus. Seks pidi müüma ning mu blogi kaunter näitab kah, et veel mitu aastat hiljem käiakse mu blogis ühe teatava tibi kannikaid otsimas.

Üllatav pole ka see, et n-ö natsiteema samuti endiselt kuum. Või kuidas seletada seda, et praktiliselt kõik minu blogipostid, mis kajastavad kuidagigi teemasid, mida võiks seostada rahvusluse või natslusega, et kõik need on hästi külastatavad ja enamjaolt ka blog.tr.ee edetabeli tipus..?

Mõnikord see mind suisa häirib, sest ma kirjutan enamjaolt muudest asjadest ning need muud asjad ei pälvi reeglina isegi kümnendikku sellest tähelepanust, mida saavad nn natsipostitused. Noh, et umbes samad tundmused, millest kirjutas Oop oma blogis postituses «Vaikus saalis».

Et aga jutt halaks ei läheks, siis ütlen: «Hääletage!». Kus te muidu tibladest lugeda saaksite ja ühe tuntud tibi kannikaid näeksite.

Taustaks: And One «Virgin Superstar»

Lõvi sai aastaseks

Meie pere noorim lemmikloom Lõvi sai täna, 6. mail aastaseks. Loomakese sünnist pajatab postitus «Keisrilõige, mis kahekordistas elanike arvu». Noorel emal Põnnil oli neli järeltulijat, aga ellu jäi neist kahjuks vaid kõige pisem, kes sai nimeks Lõvi.

Neljast kassipojast ja nende emast kirjutasin postituses «Põnn ja tema järeltulija(d)» ning korraks arvasin ma isegi, et «Lõvi on tüdruk». Valesti arvasin!

Siis sai kirjutatud, et «Lõvi on nüüd ühe kuu vanune» ning kolm kuu möödudes kirjutasin, et «Lõvi sai süsti». Umbes selleks ajaks oli väike Lõvi juba ka ema eeskujul selgeks saanud arvuti taga istuva Ulmeguru süles aelemise võlud.

Eelmise aasta augustis sai Krafinna digika ja tegi omale ka teise blogi Ja-muud-loomad. Postituses «Lõvi võttis puhkust» kirjutasin ma aga kassipoisi esimsest suuremast hulkumisest.

Isasele kassile omaselt on Lõvi paras hulgus ning teeb ajuti (isegi jõmpsika kohta) üsna suuri ringe... samas meeldib talle ka koduaias nii üksi kui ka oma ema Põnni või koeraproua Lillega mängida.

Kaks päeva enne neljakuuseks saamist püüdis Lõvi oma esimese hiire. Eks varitsemine ole kasside elu ja mängude üks olulisemaid komponente, mida suurpäraselt kinnitab ka kõrvalolev foto.

Kuigi Lõvi on väga ergu loomuga kass, oskab ta suurepäraselt ka magamisest lugu pidada... tõestuseks foto, kus poisil selg vastu arvutiekraani tagakülge, eest kaitseb fantasyentsüklopeedia ja laualambi soojus teeb mõnu võrratuks.

Korraliku kassina on Lõvil ka oma konto kassireidis.

Taustaks: Siouxsie «Here Comes That Day»

Maanteeamet tegi Eestist kakskeelse riigi

Maanteeamet alustas kaherattaliste liiklejate liiklusohutuskampaaniat «Märka mind!».

Mõte on ilus, kuigi ma ise asja ei usu... aga võibolla on asi selles, et ma lihtsalt ei usu, et miski kampaania oleks efektiivne. Kampaania efektiivsust näitab ehk aeg, aga ühel teemal tahaks küll uriseda.

Aru ma ei saa, et miks osa silte on vene keeles ja (mis peamine) miks neid silte pannakse tänavatele üles..? Ma saan aru, et tele- ja raadioklipid on ehk vene kanalite jaoks ning saan isegi aru, et võibolla läheb mõni venekeelne silt ka kuhugi vene lehte reklaamipinnale. Aga miks peab venekeelne silt reostama Eesti Vabariigi tänavapilti!? Suisa musta huumori valdkonda kuulub aga tõsiasi, et venekeelsed sildid jõudsid ka Kuressaarde!

Taustaks: London After Midnight «Feeling Fascist?»

Pronkstiblast ja integratsioonist

Kirjutasin eile südaööl postituse «Pronkstibla Aljoša». Nagu arvata võis, sai sellest blog.tr.ee hitt. Mr Costello kirjutas postitusele kommentaari, hakkasin selle vastama, aga jutt läks kuradi pikaks. Kuna olen ammugi tahtnud sel teemal kirjutada, aga ikka pole aega olnud ja nüüd said kogemata paljud mõtted kirja, siis tegingi uue postituse.

Teeme kõigepealt ühe asja selgeks: eestlastele pole vaja integratsiooni. Venelased võiksid selgeks õppida keele ning püüda lahti saada suhtumisest, et nad on milleski erilised ja kuidagi olulisemad kui eestlased. Nii lihtne see ongi! Kuniks venelaste mõte on Venemaal ja kuniks nad näevad Eestit kui miskit lähivälismaad, seniks seesama tants ja trall ka jätkub.

Integratsioon on seepärast läbi kukkunud, et arukad (või realistlikud) muulased on end juba eesti ühiskonda vähemal või rohkemal määral kohandanud. Need, keda filmis näidati, need ei kohandu (või ei soovi kohanduda)... nende puhul ei jäägi muud üle, kui kord kümne aasta jooksul kumminuia anda ja siis paar päeva betoonil hoida. Krooniline kari lojuseid.

Arvan, et Aljoša oleks tulnud tükkideks teha, aga realistina lepin ka praeguse variandiga. Pronkstibla oleks tulnud hävitada just Lihula pärast... et kui eestlased ei tohi omi kangelasi mälestada, siis ei tohi ka venelastele seda võimalust jätta...

Aljoša mahavõtmise (või äraviimise) põhjus polnud linnakujunduslik ega ka kättemaks... põhjus oli puhtalt poliitiline, sest selle kuju juures hakkas aasta-aastalt ja üha sagedamini ning üha arvukamalt kogunema teatavat sorti revanšistlik seltskond. Kuna riik ei suutnud, õigel ajal probleemi eos lahendada, siis tuligi omi tegematajätmisi sedavõrd drastiliselt lahendada. Tundub, et oli abiks, sest pronksiöö aastapäev oli ikka väga hale. Meetodid võisid ju vildakad olla, aga tulemus loeb!

Kui tiblad poleks hakanud Aljoša juurde kogunema, siis minupärast oleks see pronkspuuslik võinud seal raamatukogu juures tänaseni seista...

Loomulikult on kõik eelnev vaid minu isiklike seisukohtade emotsionaalne avaldamine. Kuid samas on vähemasti niisama emotsionaalsed ka need «Davaite žit družno!» tüüpi avaldused. Ja kogu see integratsiooni-jutt põhineb ju täiesti valedel ja ebateaduslikel eeldustel... on üks soov (loe: märg unistus) ja on lihtsalt üks eurofondide rahade ebasihipärane kasutamine. Vaid Piiblis võivad lõvi ja kitsetall koos ojal juua... reaalne elu on see, et meie ei salli neid ja nemad ei salli meid... arukad inimesed püüavad tülitsemist edasi lükata... see ka enamjaolt õnnestub, aga õnnestumise nimel peavad mõlemad pooled pingutma... mitte ainult eestlased!

Taustaks: Kirlian Camera «Fields Of Sunset (Days Of The Scythe)»

Pronkstibla Aljoša

Nägin täna riigitelevisiooni vahendusel tagumise jupi filmist «Aljoša» (2008) ning seda vaadates sai selgeks, et mingit integratsiooni pole eestlastele küll vaja. Kui blond ematibla on kolmkümmend aastat pronkstiblale nelke viinud ja pole selle ajaga isegi eesti keelt selgeks saanud, siis milleks pingutada? Enne saab surnu persest peeru kätte, kui sellisest ematiblast saab lojaalne eesti venelane. Igasugune suhtlus (ja eks ka see integratsioon) on siiski kahepoolne tegevus...

Taustaks: Lola Angst «Fräulein Kurva Sloboda»