On selline kirjanik, Karen Joy Fowler nimeks. Tegu on ulmekirjanikuga, aga sellise omapärasega... tema jutud (romaane pole lugenud) kulgevad selles hämaras alas, kuhu jääb pehmetel teadustel põhineva SF-i ning õudus- ja fantaasiakirjanduse ristumine. Jutt «What I Didn't See» on samuti selline. Antoloogia «The Year's Best Fantasy and Horror: Sixteenth Annual Collection» (2003) põhikoostaja Ellen Datlow nimetas seda suisa provokatiivseks žanrite seguks. Segu küll, aga kas just provokatiivne. Aga ju siis on tänapäeva USAs provokatiivne, kui asjadest nõnda kirjutatakse?
Lugesin alguses juttu lihtsalt unejutuks antoloogiast «Лучшее за год: Мистика. Магический реализм. Фэнтези» (2005), mis on selle eelpoolmainitud inglisekeelse vene versioon. Erinevus seisneb Haruki Murakami jutu ja artiklite puudumises vene variandis. Kuna jutt oli hea ja täielik tekst wõrgus olemas, siis lugesin ka originaali üle. Väga hea jutt, millel on sisu ja on vormi. Eks viimatinimetatu oli ka põhjuseks, et miks jutt võitis ameerika ulmekirjanike aastaauhinna Nebula.Kuna jutul on teatav kultuuriline taust, siis paneks siia lingi ühele Wikipedia kirjele.
Taustaks: Fading Colours «Sister Of The Night»
No comments:
Post a Comment