
Sattusin eile õhtul pooljuhuslikult telekat vaatama ning nägin väikeste kadudega ära filmi «Don't Come Knocking» (2005). Väikesed kaod tähendavad seda, et ma ei näinud algust. Filmi vaatasin täiesti puhta lehena, sest ma ei teadnud sellest filmist midagi ning vaatama sundis lihtsalt meeleolu ja muusika.


Ah, ma võiks ju siin pikalt rääkida, aga see pole film, kus rääkimine aitaks. Vaadata tuleb! Minu jaoks käesoleva aasta üks parimaid elamusi... täitsa mõnus oli üle hulga aja vaadata mingit täiskasvanute filmi, kus samas saadi hakkama igasuguse kunstitaotlusliku jamata. Eks lavastaja Wim Wendersi nimi lubab ka midagi.
Mõned lingid kah! Ametlik kodukas, filmist Wim Wendersi kodukal, filmi levitaja kodukas ning loomulikult Wikipedia kirje. Noh, et kui on soov midagi veel asjast lugeda ning reklaamjuppe ja pilte vaadata.
Taustaks: Diorama «Leaving Hollywood»
No comments:
Post a Comment