Kui tavaliselt on kohaliku meedia probleemiks, et ei leita leheruumi arvustamaks väärikaid üllitisi, siis ajakirja «Pläkk» puhul see reegel vist ei kehti...
Värske number on leidnud käsitlemist nädalalehe «Eesti Ekspress» kultuurilisas «Areen», kus keegi Veiko Õunpuu on üllitanud veeru pealkirjaga «Hirm võõra ees». Kõikse naljakam on, et rääkides viimasest numbrist ei saa sm. Õunpuu üle ega ümber Kivisildniku kirjutisest eelviimases numbris. Ilmselt peab see nn. Pärdi-lugu andma sm. Õunpuu paskvillile suuremat ajakirjanduslikku kaalu. Või nagu lugeja Andres kommentaaris tabavalt nendib: «/.../ pange teinekord kivipallur iluuisutamist ja räppar Mozarti arvustama, tulevad sama adekvaatsed arvamused.»
Kivisildnik lubas oma blogis, et paneb selle Pärdi-loo ükskord oma blogisse üles. Seniks tuleb aga leppida Ants Juske refereeringuga «Roppuste aastalimiit sai ära raisatud». Lisalugemiseks soovitan Mihkel Raua paskvilli «Pläkk: ajakiri neile, keda ei koti surnud neeger ega muu», kus ta tüübiliselt leiab taas üles ohtliku natsilembuse ja neegriviha eesti ühiskonnas... sedapuhku siis metallurgide seas. Mõni ikka ei väsi.
Tundub, et iroonia ja sarkasmi tajumine hakkab ikka vägagi haruldaseks oskuseks muutuma...
Taustaks: Human Drama «Nothing I Judge»
.jpg)
4 comments:
Kui irooniat ja sarkasmi su enda puhul kasutatakse, pole sa sellest sugugi nii vaimustatud .
pärt=kultuuriimperialist, kirjutasin loo kultuurimperialismi vastasest sedusest aga mõte läks kaduma :)
igaüks on leidnud pläkist midagi, mille kallal viriseda, aga tegelikult eks see üks suht käkk ole ka. ma kaks viimast numbrit olen ostnud, aga ega enam vist ei viitsi küll
Mina isegi ei osta, sest ei huvita üldiselt sedasorti muusika.
Samas on suht naljakas vaadata, kuidas meie maailmavaatelt roosa ja seksuaalselt suundumuselt lilla ning muidu neegrisõbralik ajakirjandus närvi on läinud, et leidub väljaanne, kus olulised hoopis teistsugused väärtused.
Post a Comment