Istuv Härg

Selle postitusega alustan ma oma blogis uut rubriiki, milles jäädvustan omamaiste tõlkevärdjate tegemisi.

Sattusin täna telekapulti klõpsides miski Metsiku Lääne filmi peale, kus subtiitrid näitasid, et jutt käib mingist iseäranis mässulisest indiaanipealikust Istuv Härg!?

Ilmselt tõlkijal on jäänud lugemata olulised teosed südame matmisest ja tomahookide ajast, ilukirjandusest rääkimata... järsku on aga neid inimesi veel? Kordame siis kooris: Sitting Bull on eesti keeles Istuv Sõnn!

Hiljem uurisin siis TV3 kava ning sain teada, et tegu oli minisarja «Into the West» (2005) viimase osaga. Eesti keeles on selle sarja pealkirjaks vaimuvaene «Metsik Lääs».

Taustaks: Sex Gang Children «Guy Wonder»

A Flock of Seagulls «I Ran (So Far Away)»

Antud blogipost on teraapilise toimega, sest kamraad Trash kirjutas oma blogis miskist filmist, mis tekitas talle tugeva tervisekahjustuse 80ndate teemal. Lootes, et see kahjustus pole jäädava iseloomuga, alustan oma blogides Trashi taastusraviga. Alustuseks midagi kerget ja peaaegu peavoolu kuuluvat... ehk bänd A Flock of Seagulls ja nende tuntuim lugu «I Ran (So Far Away)»

Lõvi võttis puhkust

Eile õhtul tundus juba, et oleme Lõvist ilma...

Lõvi läks pühapäeva hommikul pool üheksa koos Lille ja Põnniga välja. Kusagil südapäeva paiku ma teda veel korra õues nägin, aga kui kella kahe paiku Põnnile õue süüa viisin, siis ei tulnud Lõvi ka kutsumise peale. Arvasin, et ju siis magab aidas või keldris või lakas või kusiganes. Nääpsuke ja osav ronija – mahub ju igale poole.

Õhtul muutus olukord kergelt paaniliseks, sest Lõvi ei ilmunud ikka kutsumise peale välja. Sai teda siis otsitud igast võimalikust ja võimatust kohast. Lõvi polnud kusagil.

Ei ilmunud Lõvi ka välja õhtul üheteistkümne paiku, kui sai koeraga viimane tiir tehtud. Hämmastas, et isegi Põnn ei ilmunud koera jalutusajaks välja... tavaliselt käib ta koos meie ja koeraga õhtul jalutamas.

Hommikupoole ööd, kui ma kella viiest sahiseva teleka ees tugitoolis ärkasin, siis läksin igaks juhuks õue vaatama. Lõvi polnud, küll aga oli Põnn, kes tuli tuppa sööma ja paid saama. Kui Põnn pärast sööki veendus, et Lõvi toas pole, siis nõudis Põnn kohe häälekalt enda õue laskmist. Kuidas sa looma ikka keelad...

Kui ma pool üksteist hommikul ärkasin ja koeraga õue läksin, siis esimese tegelasena märkasin ma aidaukse august väljuvat Lõvi. Sauna suunalt ligines ka rahulolev Põnn. Kus Lõvi oli ja kas Põnn tõi ta tagasi... see ilmselt jääbki saladuseks...

Taustaks: Girls Under Glass «I Will Follow You»

Uuriv ajakirjandus ja «Kroonika»

Sattusin üksöö suurest tülpimusest suvalisi blogisid lugema.

Enamus oli saast (nagu arvata võiski), aga ajuti esines ka naljakaid kohti... näiteks kaebles üks vasakpoolne tiblalemb, et Eestis puudub uuriv ajakirjandus. Samas oli seesama isik pühendanud terve postituse miskile «Kroonika» loole! Tõeline skisofreenia: tunneb puudust uurivast ajakirjandusest ja loeb meditsiiniajakirja «Kroonika»! Millest mõtled seljaaju?

Taustaks: Engelsstaub «The Return (Victim Of Love Pt. 2)»

Ja-muud-loomad

Krafinna sai täna uue fotoka kätte ning päev möödus tal siis aparaadi katsetamises. (Mis seal salata – tegin isegi paar klõpsu.) Põhiliselt jauras aparaadiga siiski Krafinna ning kuna ilm oli suht vihmane, siis tähendas see kassidele lõputut ja tubast fotosessiooni. Minu ässitusel tegi Krafinna endale ka fotoblogi Ja-muud-loomad.

Taustaks: The Cure «Love Cats»

Lõvi sai süsti

6. augustil sai Lõvi kolmekuuseks. Üha enam huvitab väikest kassipoega maailm, mis asub õues. Selle tulemusena sai talle sisse söödetud elu esimesed ussirohud, peale määritud elu esimene kirbu- ja puugirohi ning loomaarsti aeg kinni pandud.

Täna siis saigi arstil käidud ja Lõvile esimene komplekssüst tehtud. Septembri alguses läheb protseduur kordamisele.

Taustaks: Deine Lakaien «Nobody's Wounded»

Eesti Post: igale saadetisele 55 krooni juurde

Tegelikult ei tahaks ma ei sõimata, ei iriseda, ei kaevalda jne. Aga peab, sest igapäevane eesti elu on enam kui ebanormaalne...

Juulikuus näiteks avastasin, et meie küla postkontor on läinud puhkusele... st. et kirjad ja ajakirjad postkasti tuuakse, aga postkontor on kinni. Noh, paar nädalat tuli siis igale postisaadetisele 55 krooni juurde, sest selleks tuli linna sõita ning edasi-tagasi sõit maksab just 55 krooni. Teoreetiliselt oleks saanud odavamalt, aga see eeldaks ümbriku ja margi olemasolu kodus... meil pole, sest tigukirju saadame harva. Enamus tigukirju läheb mul aga niikuinii välismaale ning seega poleks markidest kodus miskit abi, sest neid tariife ma niikuinii peast ei tea... ning väliskirju eelistan ma ka tähitult saata. Pakkide puhul pole aga mingit kasu, kui margid kodus olemas.

Kes on süüdi?

Süüdi on Eesti Post, kes arvab, et maal inimesi ei ela ning kes arvab, et maal kulub inimese teenindamiseks sama palju aega, kui linnas. Igatahes on kevadise optimeerimise järel meil postkontoris vaid KAKS töötajat (postiljon ja letitöötaja)... enne oli vist neli. Kui letitöötaja oli puhkusel, siis oligi postkontor kinni. Ma parem ei mõtle, et mis siis juhtub, kui postiljon puhkama hakkab? Või kui keegi veel haigeks jääb?

Lisaks: Hans Teiv: Eesti Postile peab jääma sotsiaalne mõõde

Taustaks: Velikije Luki «Õnn on elada me maal»