28.9.10

Trubetsky ja teised: lollikes(t)e ärakasutamine

Eile ilmus ajalehes «Õhtuleht» mu arvamuslugu «Trubetsky ja teised: lollikes(t)e ärakasutamine».

Kirjutan seda blogiposti alles täna kahel põhjusel: eile oli meil siin külas enamuse päevast elektrikatkestus (Eesti Energia plaanilised tööd) ning loo ilmumisest sain ma seetõttu teada alles õhtul ja siis oli mul blogimiseks kumm juba tühi.

Kas looja hakkab parteilasena kuidagi teistmoodi looma, muutub ta looming kuidagi? Tegu on ju enamjaolt äritehinguga ja kui loovisik on majanduslikult võimekas, siis võib ta parteistumise kaudu enesele üsna hea äraelamise võimaldada. Reeglina ei saa loovisik majanduslikus plaanis suurt midagi. Partei saab tuntud näo ning loovisik määritud maine.

Taustaks: Vennaskond «Jumal kaitse Vennaskonda»

4 comments:

Lauri said...

Kas said ka palju anonüümset isiklikku sõimu vastutasuks?

Lauri said...

Kuidas üldse Sõnnikulehe juurde jõudsime...?

Ulmeguru said...

Vastus esimesele küsimusele: mõõdukalt, oletasin enamat.

Vastus teisele küsimusele: kusagil kevadel nad küsisid, et kas ma tahaks, aga siis oli mul see töötu/töötaja staatus segane ... nüüd on asjad selgemad ning tõenäoliselt hakkan seal figureerima kaks korda kuus.

vesimutt said...

Paljud kommentaatorid omistasid sulle endale mingi poliitilise poole või siis olid pettunud, et sa seda välja ei näita. Kuigi sa ise räägid, et see polaarsus ei meeldi sulle.
Trubetskyst ma arvan, et ta just tänu oma nimele ja selle nö tähendusele sinna astuski. Võib-olla ka raha pärast, aga ma arvan, et ta usub end lepitavat keskerakonda suhtumise alusel eristunud inimesi. Ta näib arvavat, et see inimeste viha on liiga suur ja tahab näidata - "näete, mina ju saan nendega läbi...."
Samas seda oleks võinud ka teisiti mõista anda, kuivõrd ma tõesti eriti ei usu, et tal on reaalset tahtmist hakata evelinseppadega tööarutelusid pidama.

Mulle see keskerakond ei meeldi, aga kui selle särgiteema juures Juku-Kalle teatas, et kui vaimuinimesed seovad end poliitikaga, siis nad justkui "nakatuvad" millegi hästi mõttelagedaga (otsisin tsitaati võrgust aga ei leidnud), siis ei saa mitte meenuda üks teine kahetsusväärne lause, et vaimuinimesed peaksid oma liistude juurde jääma.
Kui poliitikud tunduvad kellelegi vaimupimedad, siis ei ole ju lahendus ometi neist eemale hoidmine, võib olla toimub nakatumine hoopis teises suunas.
Ja kas me ei tea siis, et Rummo ja Kaplinski on olnud poliitikas, ja palju teisigi. Mis sellest siis oli, kas need mehed rikkusid siis midagi ära või?