Olen tahtnud ammu sel teemal kirjutada ja öelda oleks rohkemgi, aga samas on mul hea meel, et see koorem turjal pisutki vähemaks sai.
Pessimistlikel hetkedel kipub mulle vägisi pähe mõte, et eestlane teeb tööd selleks, et unustada oma raske ja lootusetu elu. Otsekui alkohoolik, kes joob, et unustada. Ei aita alkohol unustada, ei aita ka töö – mõlemad teevad vaid vaimu töntsimaks ning varsti ei oskagi enam teisiti.
Taustaks: Die Krupps «Wahre Arbeit, Wahrer Lohn»
4 comments:
Normaalne jutt! Tõepoolest, tööd võib teha, aga töö peab sealjuures ka meeldima.
Puhkan nüüd edasi. :)
See on väga huvitav küsimus.
Mida ma teeksin, kui ma ei peaks tööd tegema? Inimene võib pidada ennast väga targaks ja võimekaks, arvata, et ta teab, mis on talle hea. Siiski sõidab ta enesega rappa ja kasuks tulevad ootamatult just nimelt kardetud ja soovimatud asjad, mis sunnivad loobuma mugavusest. Näiteks nagu ebameeldiv töö ebameeldivas keskkonnas, mis arendab inimeses välja oskuse olla tugev ja annab aimu maailma võimalikust ebameeldivusest.
Samas on erinevad inimeste võimed ümbritsevast järeldusi teha, kuigi väga erandlikus keskkonnas järelduste agar tegemine võib jällegi olla kahjulik. Näiteks sõjast tulnud noormehed on enamasti olnud pärast ruineeritud (kindlasti ka muudel põhjustel).
Mina isiklikult ütleksin, et iga töö ei ole väga tark töö, aga kuivõrd inimene selle asemel enamasti teeks midagi veelgi lollimat, siis parem hoolega mõelda, enne kui töötegemisest loobuda.
hmm, aga kui saaksid 1Mkr aastas elu lõpuni, kas loobuksid siis töö tegemisest. vast mitte, aga enamus inimestest valiks selles teor. situatsioonis need tööd mis teistele inimestele lähedasemad (õpetaja) või mis loomingulisemad
Väga hea lugu ja meie ajaleheoludes hämmastavalt hea loogiline arendus. Thumbs up!
Post a Comment