Täna oli siis mul viimane tööpäev ning järgmise nädala algul võtan end töötuna arvele ja asun täiendama töötute armeed.
Kirjutasin blogipostituses «Elu huvitaval ajal», et vallandamisteade oluliselt mu tuju ei rikkunud. Tuleb nentida, et seda ei teinud ka viimane tööpäev: suhtlesime täitsa vabalt, mina ostsin tordi, peatoimetaja ulatas lilled ning kuulsin (nüüd juba) endistelt kolleegidelt hulga häid soove...
Siinolev pilt pärineb eilasest päevast, mil kaks kolleegi ühist sünnipäeva pidasid. Ilmselt peetakse veel kõnesid, sest liuad on veel neitsilikud ja pudelid avamata. Taga nurgas siis mina, kõrval keeletoimetaja Ragna Malm ja küljendaja Ats Vesiaid. Foto autoriks on Ivika Laanet, kes oli üks sünnipäevalastest.
Taustaks: Muse «Time Is Running Out»
28.8.09
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
6 comments:
ahh, küll töötutel ja pensionäridel ja igasugustel on hea elu: midagi tegema ei pea ja raha muudkui jookseb... ;-)
Nii nad räägivad jah... eks ma saan varsti seda omal nahal näha... :)
ma olen juba 10 aastat vabakutseline - puhkuserahasid hui, samas töö ei lõppe iial otsa. minu avansilise sotsmaksu eest on pooltesse eesti lasteaedadesse basseinid ehitatud. sulla-mulla!
Olen vabakutseline olnud... üldiselt eelistan regulaarset sissetulekut... ma muidugi ei välista, et ma siiski uuesti FIE-ks hakkan... elame-näeme...
Väikeste regulaarsete sissetulekute kõrval on suured ebaregulaarsed ka päris vahvad ;-)
Sedand küll... :)
Post a Comment