Mis suhe neil lätlastega on..?

Mul juba hakkab tekkima küsimus, et mis suhe on krimisarjade tootjatel Läti ja lätlastega?

Mäletan, et telesarja «Monk» ühes seerias oli lahenduse üheks võtmeks miski vaktsineerimine, mida sellises vanuses naisterahvale oli võimalik teha ainult Baltikumis. Lõpus vist selguski, et oli Läti pagulane (kuigi nägi välja nagu venelanna).

Nüüd sattusin vaatama sama sarja osa, kus tegelaste hulgas olid ka Ambassador of Latvia ja Latvian Opponent.

Kokkusattumus? Vaevalt küll!

Ja siis meenub ka miski teine sari... see homse ajalehe oma... kus olid miskid Läti akrobaadid... tõsi, kes nägid küll välja pigem kui grusiinid...

Taustaks: The Pussybats «15x60»

Muusika näeb hea välja

Sattusin ühes venekeelses blogipostis viitele, mis viis järgmise blogiposti juurde ja sealt omakorda viis viide inglisekeelse blogipostituse juurde...

Teemaks siis vinüülplaadid ja nende (jubejaburad) kujundused.

Lustisin neid pildikogusid vaadates oma pool tunnikest... ja jõudsin järeldusele, et head asja tuleb ka teistega jagada...

Kuna kõike siia niikuinii panna ei saa, siis keskendusin rohkem tiirasusele ja paljale pinnale...



Aga eks oma silm ole kuningas: siit leiab selle inglisekeelse sadade pildinäidistega blogi ja siit leiab venekeelse blogi pildivaliku ja küüniliste kommentaaridega.



Kui aga keegi tunneb neilt piltidelt ära mõne oma lemmiku, siis selliste inimeste ees ma vabandan käesoleva postituse pärast.

Taustaks: Ich Hatt' Einen Kameraden «On Air»

Ei abielurikkumisele!

Sobrasin eile olulistes kohtades venekeelses wõrgus ning ühel saidil nõuti ka bänneri sõtkumist... hea inimesena polnud mul kahju ning avanes alljärgnev pilt...



Et siis ebakindlatele või muidu haigetele naistele pakuti võimalust oma mehe mobla järele nuhkimiseks... noh, et kas mees petab või kasutab prostituutide teenuseid...

Muideks, pildile võib rahulikult klõpsata, sest ma tegin ekraanipaugust jebeegi!

Minu jaoks kisub see kõik kuhugi sinna pavlikmorozovlusse... koputa ja nuhi... sitta sellist abielu vaja on, kui niimoodi peavad need asjad käima...

Taustaks: Lacrimosa «Sanctus»

Esimene puuk sel aastal..?

Täna öösel leidsime Lõvilt selle aasta esimese puugi.

Olin kassid just pisut pärast südaööd tuppa lasknud, ära toitnud ning kassid olid ka kõikvõimalikud lesilad omavahel pisukese kakelusega ära jaganud... mis tähendas seda, et Lõvi oli Krafinnale kaissu pugenud ning Põnn küpses kusagil ahjupeal. Kuna ma otsustasin veel telekast miskit filmi vaadata, siis läksin magamistoast tulesid kustutama ning möödaminnes sügasin ka Lõvi ning tundsingi ta rinnal iseloomulikku mügarikku...

Lõin suured tuled põlema ning Krafinna eemaldas vilunult parasiidi, kes «valis» minu käe läbi põletusmatuse pliidi küttekoldes.

Kui nüüd ausalt ja selgelt mõelda, siis meenub mulle miski puugitrall ka veebruarist... või on see miski valemälu..?

Taustaks: The Pussybats «No Romeo»

Ärkamise needus

Oeh, keerataks see kell juba ära!

Ma olen pea kaks nädalat ärganud kell 7 (loe: kell SEITSE) hommikul! Ja seda isegi täna, kus mul suisa vaba päev!!!

*

Ja kui kell lõpuks keeratud saab, siis on õige tegu kell pool neli öösel kõigile sõpradele/tuttavatele helistada ja küsida, et kas kell juba keeratud.

Vähemasti on ühel mu riukalikul kolleegil selline mõte.

Taustaks: Sirenia «Lost In Life»

Kõiksugu liiklusvärdjad

Liiklusvärdjate all ei pea ma antud juhul silmas valestiparkivaid autojuhte, kes näikse olevat enamike blogijate põhivaenlased... iseäranis veel Savipäts, kelle valestiparkimine paljudele kohe vähemalt ühe rahmaka püksi toob...

Kirjutan hoopis väärakatest jalakäijatest.

Eile Krafinnaga lõunalt tulles, nägime kahe karguga värdjat, kes praktiliselt linnavalitsuse ees põikisuunal autoteed ületas. Kel provintsipealinna Kuressaare geograafia tundmatu, siis neile teadmiseks, et linnavalitsuse hoone kaugemast nurgast on lähima ülekäigurajani miski kümmekond meetrit. Kahe karguga parmu jaoks oli see aga liialt pikk maa ju liibata.

Tegelikult tekkis mul seda vaatepilti nähes kange tahtmine ka teele joosta ja tüüp ta oma karguga veel sandimaks taguda. Õnneks sai tsiviliseeritud isik minus võitu ning antud rämps aeleb tänavail edasi...

Teoreetiliselt võiks mul ju suva olla, aga räägi siis kasvavale põlvkonnale midagi ülekäiguradadest jne. Negatiivne eeskuju on ju nakkav!

Meenub, kuidas üks mu kunagine kolleeg rääkis, kuidas ta oma tütrega seisis Tartus endise kaubamaja ülekäigurajal ja seletas, et arukas on siiski teed ületada rohelise tulega. Ta oli vaevalt jõudnud oma jutu lõpetada, kui miski kahe karguga värdjas punase tulega sõiduteele tormas. Räägi siis...

Taustaks: Sirenia «The Path To Decay»

Ott ja raha ja kuulsus ja ...

Viimastel päevadel olen ajalehtede wõrguväljaannetes üsna mitu korda sattunud Urmas Otiga seonduvate kirjutiste otsa...

Kirjutised ise on üsna rõlged: küll on miski Valgamaa mees mures, et teda võidakse pidada Urmas Oti isaks... või siis haledalt imetlev kirjutis sellest, kuidas Urmas Ott oskas raha teenida ja ka seda kulutada ja samas suur staar olla...

Mul on jäänud mulje, et mõlemad kirjatükid on inspireeritud raamatust, mille kaanepilt siinsamas kõrval. Et kas nüüd ongi nii, et arvustuse asemel saame ajakirjaniku ümberjutustuse mingist lõigust raamatus, mis ajakirjanikule korda läks? Et kas nüüd saame telesaadete ümberjutustuste kõrvale ka raamatute ümberjutustused?

Kui see on aga osa raamatu reklaamikampaaniast, siis võiks öelda, et minu puhul on kampaania sihile jõudnud... väga suure tõenäosusega ma sellist raamatut ei loe.

Taustaks: Tubeway Army «Me! I Disconnect from You»

Kui kodanik saaks ise otsustada, et mida riik ta maksudega teeb..?

Kirjutasin täna oma Ulmeseoste blogis ameerika kirjaniku Jack C. Haldeman II jutust «We, the People» (1983).

Mulle tegelikult ilgelt meeldib jutus olev maailmakorraldus, kus kodanikukohuseks on määrata, et mida riik teeb kodanikult laekuvate maksurahadega. Väikeses riigis, nagu Eesti, see vist ei töötaks, aga suurriikides võiks selline asi isegi tulemust anda...

Keda asi huvitab, see leiab jutu siit ning siit leiab ta autori mõtted poliitilisest ulmest.

Jah, ka ulme on eelkõige kirjandus, aga see ei tähenda, et idee-ulmele enam kohta poleks.

Taustaks: Novalis Deux «Human»

Konkurentsitult koledaim kaas

Tunnistan ausalt, et mulle ei meeldi n-ö negatiivsed edetabelid... et hääleta 10 maitsetumat staari, või leia 10 kõige lollimat filmi jne.

Konkurentsitult koledaima Eesti raamatukaane juhtum on aga eriline, sest siin pole vaja mingit edetabelit koostada ning siin pole ka midagi valida... antud kaas on oma värdjalikkuses ainulaadne.



Rahvas peab omi kangelasi teadma ning sestap edastan ka olulise info. Tegu on Patrick Süskindi romaani «Parfüüm: Ühe mõrvari lugu» (Das Parfum: Die Geschichte eines Mörders; 1985) eestindusega. Raamatu tõlkis Helgi Loik, avaldas 1994. aastal Eesti Raamat ning kaanekujunduse tegi Rudolf Pangsep(p). Ainukesena sai oma osaga hakkama tõlkija Helgi Loik, kirjastuse ja kujundaja sooritust võib lugeda ebaõnnestumiseks.

Romaan on võrratu ning soovitan lugeda, kui veel lugemata on!

Võiks ju öelda, et mis sest kaanest, peaasi, et hea romaan ja hea tõlge. Vaat, antud kaas on ikka sedavõrd värdjalik, et takistab ostmist ja lugemist – praktiliselt igaüks, kes seda raamatut on näinud, on küsinud põlastavalt, et mida sina loed!?

Tõsi ta on, et nüüd kus on ka film olemas, et nüüd juba teatakse, et mis romaaniga tegu. Filmi valmimine andis ka kirjastusele Eesti Raamat julguse kordustrükiks.




Kordustrükk oli aga selle romaani rehabiliteerimiseks eesti keeleruumis hädavajalik. Õnneks kordustrükiga enam kujunduseksperimente ei tehtud ning juhinduti arukast põhimõttest – kui ise ei oska, siis kasuta originaalkujundust.

Taustaks: The Pussybats «Dance With The Devils»

Hüvasti wordpressi-blogid!

Kõik! Loobun wordpressi platvormil olevates blogides kommenteerimast.

Olen seda viimastel päevadel veel paar-kolm korda üritanud ning ilmselt on taas minu kommentaarid spämmi hulka läinud. Ilmselt pole mõtet tuuleveskiga võidelda ning tuleb tunnistada, et «iseloomud ei sobinud».

Taustaks: The Pussybats «Feel»

Blogipuul on taas miski ikaldus kallal

Tundub, et blogipuul on taas miski ikaldus kallal...

Eile ei tulnud üks postitus läbi, täna kell 11–12 tehtud postitus pole siiani läbi tulnud... samas küljeluu kell 16 tehtud postitus on juba läbi tulnud..?

Mis toimub!?

Taustaks: The Pussybats «15x60»

Kommenteerimine wordpressi blogides?

Mul on mure. Miks ma ei saa enam kommenteerida wordpressi blogides?

Alguses arvasin, et see on ühe konkreetse masina tšombe, aga täna, kui ma tahtsin Mister Costello blogis kommenteerida, siis kadusid taas kommentaarid kuhugi mutiauku.

Loomulikult, võib olla, et antud blogid on mind lihtsalt blokeerinud... kunagi püüdsin veel ka Mirkutski blogis vene filme soovitada... ja siis oli üks blogi veel...

Et siis oskab keegi öelda, et kas see on miski üldine värk... või olen mina paariaks kuulutatud..?

Taustaks: The Pussybats «Back To The Darkness»

Olen solidaarne

Ükspäev, kui ma veel haige olin, rääkisin telefonis kolleegiga ning tal oli mõte, et raskel ajal tuleb solidaarne olla. Ta leidis, et arukas on olla solidaarne riigikogu ja muude säherdustega, kel sissetulekud ei tohi langeda, vaid hoopis tõusma peavad...

See mõte mulle meeldib, sest mul on ka arutul hulgal kõikvõimalikke kulutusi, mida ma kindlasti ei saa isegi majanduskriisi ajal kärpida. Noh, et alates sellest, et tuleb täita kodanikukohust ja auto osta... pisematest kulutustest rääkimata...

Taustaks: Untoten «Spread Your Wings»