Sulle, Anonüümne värdjas!

Tegelikult olen ma tahtnud seda posti ammu teha, aga ikka tuli midagi vahele. Viimase paari kuu jooksul on aga olukord selliseks muutunud, et enam edasi ei saa lükata.

Minu blogis on anonüümsed kommentaarid lubatud ning ei näe ma ka põhjust, et miks ma peaks neid keelama. Küll olen ma viimasel paaril kuul kustutanud mitmeid anonüümseid kommentaare ning käesolev postitus ongi siis seletuseks, et miks.

Ma olen alati olnud seda meelt, et minu blogis võib inimene alati oma arvamust avaldada ja võib seda teha ka siis, kui see minu omast erineb. Mul on alati võimalus ju vastu vaielda ning omas blogis on mul niikuinii moraalne ülekaal. Küll olen ma alati kustutanud igasuguse kaubandusliku spämmi ning viimasel ajal ka anonüümse mölisemise enda või kellegi teise aadressil. Seda anonüümse möla kustutamist ma siis pisut valgustangi.

Olen alati olnud arvamusel, et kui inimesel on tahtmist midagi öelda, siis peab tal olema julgust seda ka oma nime all öelda. Eks wõrgus on see oma nime mõiste pisut venivam ning oma nime mõiste laieneb ka kõikvõimalikele nicknamedele.

Ja väita, et anonüümsel kommentaaril ei saa nime panna... selline väide on lollus. Kommentaari lõppu saab ju alati oma nime kirjutada. Ja kui viitsida üks klõps rohkem teha, siis saab kommentaari salvestada alguses kui «preview», siis «Anonymous» asemele oma nimi kirjutada ning siis kommentaar salvestada.

Taustaks: J.M.K.E. «Ultratolerants»