![](https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjd_j1IQc7xVcJHjKbqISL1R7j7uQjsh1p85CbrPu9R7AoCu3JindB5oDjwFRxKqw3EDf3IlY4TyPXsTXcjSJ-o48XmweDwUKrmNRgufL-Lrdcmyukzdx6VMCUCnJuCupZMIH8lxA/s400/synna+031.jpg)
Samas see vallandamine ei olnud mulle miskipärast üllatus. Tõttöelda, ootasin ma alateadlikult seda sellest hetkest kui Krafinna pärast vallandamist konkureerivasse lehte tööle läks. Ja pärast sellesuvist käskkirja olin ma üsna veendunud, et mingil hetkel mulle see käskkiri taas ette mängitakse. Samas, ootamatu oli, et see nii ruttu toimus. Oleks ma paranoidsem tüüp, siis arvaks, et käskkiri oli pikema plaani üks osa...
Mis edasi? Loomulikult võtan ühendust töövaidluskomisjoniga. Samas annan ma aru, et see töösuhe on lõppenud niiehknaa ja vaatan ringi uue koha järele jne.
Kuidas tuju? Pole paha. Kuna ma alateadlikult sellist värki siiski ootasin ja kuna mingeid tegelasi see ikka ilgelt häiris, et mu naine konkureerivas väljaandes töötab, siis ei näe põhjust põdemiseks. Elu läheb edasi ja töökoha kaotus pole maailmalõpp isegi n-ö masu tingimustes.
Taustaks: VNV Nation «Art Of Conflict»