Eelkõige siiski isiklik olukirjeldus

Lubasin küll maikuu lõpus, et panen lähipäevil wõrku üles kõik raamatuarvustused, mis ma viimasel paaril-kolmel kuul olen avaldanud ajalehe «Meie Maa» lisas «Nädalalõpp». Aga eks nende hobidega ole ikka nõnda, et inimene plaanib, kuid Juhus juhib.

Kätlin Hommik-Mrabte raamatu «Minu Maroko» arvustus on igatahes neist viimane ning enne sügist kindlasti neid Saaremaaga seotud arvustusi juurde ka ei tule, sest suvel see nädalalõpulisa sellisel kujul ei ilmu.

Jah, see minu sümpaatia moslemite asjus põhineb eelkõige emotsioonidel ning võibolla ka vähestel teadmistel moslemite ja araabiamaailma asjus. Mulle lihtsalt meeldivad rahvad ja riigid, kel on püsiväärtused paigas. Niisamamoodi meeldivad mulle ka juudid ja nende riik. Meeldimine ei summuta muidugi mu eestlaslikult rammusat kriitikameelt.

Aga eks igaüks otsusta ise ning loeb minu kirjutist Raamatumaailma blogis.

Taustaks: The Pussybats «In April»

Raamat kui vaimu peegel

Liis Lassi raamatut arvustasin ma ammu... üsna selsamal ajal, kui ta seda saarel esitlemas käis.

Saarelistes ajalehtedes on väga oluline punkt persooni seotus saarega ning Liis Lassi puhul olevat see ajalehe «Meie Maa» toimetuses isegi vist teatavat vaidlust tekitanud. Minuarust pole põhjust vaielda: tütarlaps on saarel kinnisvaraäri edendanud ja raadios saadet teinud ning peaks seetõttu saareline persoon olema küll. Tundub, et ka «Meie Maa» toimetuses jõuti samale järeldusele, sest nende lisas «Nädalalõpp» see tekst siiski ilmus.

Olgu tegu lugeja või kriitikuga – eelarvamused on kõigil! Kui ma näen raamatu kaanel nime Liis Lass, siis tuleb kohe silme ette üks pretensioonikas blondiin meediast. Mitte lihtsalt tibi, vaid pigem eestimaise sileajususe käilakuju!

Ilmselgelt on tegu kõige õelama raamatuarvustusega, mis ma oma elus olen kirjutanud. Isegi mu ema pidas vajalikuks mulle sel puhul pisike märkus teha.

Kas see märkus põhjendatud oli, seda saab igaüks juba ise otsustada, kui loeb minu kirjutist Raamatumaailma blogis.

Taustaks: The Pussybats «Back To The Darkness»

Otsekui aprillipõrsas märtsijääl

Püüan lähipäevil wõrku üles panna kõik raamatuarvustused, mis ma viimasel paaril-kolmel kuul olen avaldanud ajalehe «Meie Maa» lisas «Nädalalõpp».

Kuna seda lisa wõrku ei panda, siis panen need arvustused oma Raamatumaailma blogisse ning siia blogisse panen teate ja viite.

Esimesena siis Jüri Tuulik ja tema valikkogu «Aprillipörsas» (2009).

Et millest need lood on: meri, kala, mehed, naised, elu ja armastus. Ei ole ju midagi uut siin päikese all. Ikka vaid üks lõputu sitavedu issanda kesaväljale. Märtsis on jää juba auklik, aga naised toovad ka jääolude kiuste põrsad saarele. Mees läheb õhtul kaevule ämbriga vett tooma, pärast nii mees kui ämber kadunud. Meheta saab hakkama, aga ilusast emailitud ämbrist on kahju. Ja kala oli vanasti rohkem, kohe kõvasti rohkem. Kohe niipalju rohkem, et kalamehe koer magas sajarublaste sees!

Edasi saab juba lugeda minu kirjutisest Raamatumaailma blogis.


Taustaks: Novalis deux «Human»

Pikalt tulnud arvustus

Lugesin Andrei Hvostovi ajaloolist jutustust peaaegu aastajagu päevi tagasi ning kohe miskipärast ei kirjutanudki sellest... suvel olen ma siiski blogipostitust alustanud, aga ka see oli kuidagi sinnapaika jäänud...

Nüüd siis võtsin asja ette ja tegin ära, aga kuna vahepeal on asjaolud muutunud, siis tegin arvustuse kõigepealt Raamatumaailma blogisse.

Võiks öelda klassikaliselt, et ma alustasin selle raamatu lugemist pisut valel põhjusel. Põgus tutvustus andis mõista, et tegu võib olla alternatiivajaloolise ulmekaga. Valeks põhjuseks oli siis see sund, mis ajendas mind lugema raamatut sisemise vajaduseta, umbes nagu koolilaps, kes peab sunduslikult kõiksugu kohustuslikku kirjandust läbi närima.

Edasi saab juba lugeda minu kirjutisest Raamatumaailma blogis.

Et kes veel ei tea... on olemas selline koht nagu Raamatumaailm ja ka mina kirjutan sinna blogisse arvustusi.

Taustaks: Frozen Plasma «Crossroads»