Kes tunneb, see teab ... teistele ei anna ka pikk kirjeldus miskit. Kodanikunimi on Jüri Kallas ning pole ka põhjust selle fakti salgamiseks. Kirjad: ulmeguru(at)gmail.com
Minult on teinekord küsitud, et kas ma vihkan Eestit, et miks ma nii kriitiline olen? Eks neis kahes küsimuses ongi kogu meie aja juhmus koos, et inimene peab olema haiglaselt positiivne ning kui oled vähegi kriitiline ja kogu aeg «mää-mää» ei ütle, siis oled kuri ja vihkad.
Ütlen siis ausalt ja otse: ei, ma ei vihka Eestit ja eestlasi. Jah, mulle on see maa siin oluline... «armastus» oleks vast liialt pateetiline sõna... üldiselt meeldivad mulle ka inimesed siin maal... jah, pisut lihtsakoelised nad mu maitse jaoks on, aga saame hakkama... jah, mulle meeldib et elan riigis nimega EW, aga mitte CCCP... iseküsimus, et sellele riigile ei meeldi mina ja teised inimesed...
Mis selle riigiga siis valesti on? Indrek Mesikepp avaldas täna loo «Vabariigist ja mitte Vatikanist» ning seal on enamus asju ka kenasti ära öeldud. (Jah, ma pole seal üsna mitme asjaga nõus, aga suures plaanis kirjutaks sellele tekstile alla küll.)
Täna vist sattus wõrgus selline kena pühadepilt ringlema ... panin selle toorelt tuuri ja igaks juhuks ka siia blogisse.
Kuigi Edik on üks väga jäle kuju, ei viitsi ma temateemalise tänitamisega tegeleda. Pole ju tegelikult vahet, et kes ja kust raha sai – eestlaste ja Eesti kahjuks on see niiehknaa. Olgu siis raha andjateks keegi Venemaalt, Rootsi pankurid või Eesti omad (raha)jõmmid ning vahet pole, et milline partei või poliitik sai...
FB-s arutleti, et kas populaarse poliitiku nimi aitaks kaupa müüa või mitte? Arutlus polnud küll päris sellest, aga ka selline mõte koorus allhoovustest...
Näitena toodi siis talvepealinna lihatööstus, mis kannab Maarjamaa tuntuima ninasarviku nime. Kui see seos on olemas, siis mõjub veretoode (klõpsa pildil!) «Edgari jõulujupid» igatahes võikalt. Ja küsimus pole Edgaris kui sellises, vaid mulle kangastusid kohe miskid kannibalistlikud stseenid...
Õnneks on mu enese tervis hetkel sedavõrd põdur, et isegi lihatööstuse toodete galerii lappamine ei tekitanud isu...
«Edgar tegeleb sellega, et inimesed kaotavad töö.»
Ehk siis mainekujundaja jutust võis aru saada, et inimesed kaotavad töö Edgari süül, kes tegeleb sellega...
Tegelikult pole purjus inimese üle ilus naerda, aga kuna tegu on väiklase ja vägagi õela tüübiga, siis on naermine enam kui koššer.
*
Mul on väga hea meel, et kesikud siin saarel totaalselt hävisid, kuigi ka siin võitnud partei pole mu lemmik.
Tallinnas on korralikud inimesed muidugi mustas masenduses ja ei näe seetõttu suuremat pilti... aga see, et kesikud kogu Eestis kaotasid, see näitab tegelikult kenasti, et eestlaste vaimse tervisega on kõik korras...
Kesikud võitsid ju enamjaolt venelasterohketel aladel. Mis pole iseenesest ju üllatav, sest Eesti suurparteidest on sihikindlalt venelastega tegelenud vaid kesikud. Seda on näha tulemustest ning seda räägivad mulle ka eestlased, kes neil aladel elavad.
Allpoololev videoklipp on suurepärane tõestus sellele, et kesikud oskavad venelastega tegeleda... see klipp on selline ehe vene värk... ja see polnud halvasti öeldud...
Teised erakonnad saavad venekeelse valija käestlaskmises vaid ennast süüdistada. Tõsi, venekeelse valija võitmine ei peaks tähendama ajaloo võltsimist (Tallinna vabastamisest rääkimine) või riigireeturitega (ehk Notšnoi Dozoriga) sekendamist, aga kui Eestis need venekeelsed elavad ja kui Eestis nad valivad, siis miks peaksid nad ainult kesikuid valima. Ma ei usu, et see venekeelne elanikkond nii üheülbaline on.
Ka võiksid teised parteid järgmiseks kampaaniaks midagi arukamat välja mõelda. Vastandumine kesikutele on lame ja ammu mahakäinud idee, mis võis ju mingitpidi ka seekord töötada, aga olen enam kui kindel, et iga kord töötab see üha vähem. Programm ei saa seisneda kellegi vastu olemises.
Ausaltöelda ootan ma pikisilmi Ediku surma. Ei, mitte inimese, sest ma pole sedavõrd õel, aga mind lihtsalt huvitab, et mis hakkab siis juhtuma, kui Edgarit enam ei ole. Et kuidas saavad kesikud ise hakkama, sest sm Ninasarvik ju kedagi teist enese kõrvale ei lase (ja järelikult uut juhti sealt ka ei tule). Veel rohkem huvitab mind aga, et millise tondiga hakkavad valijaid siis hirmutama need teised parteid? Tundub, et kaua pole enam oodata jäänud: valimisööl nägi Edgar ikka väga vilets välja...
Keegi hea inimene skännis ära ajakirja «Himija i žizn» kõik aastakäigud... võimalik, et see hea inimene oli toimetus ise... aga sellest ma siin ei kirjuta...
Kuna aprillis on tuntud riigikukutaja Lenini sünnipäev, siis vähegi ümarama sünnipäeva puhul (ja ka lihtsalt niisama) oli kõikide nõukogude ajakirjade aprillinumbrites temaatiline kirjutis isakesest või lihtsalt punasest wärgist.
Ajakirja «Himija i žizn» 1967. aasta aprillinumber polnud erand. Vaid ehk selle erandiga, et 1967. aasta oli ka nn oktoobrirevolutsiooni juubeliaasta, sest sündmusest möödus pool sajandit. Erandlik oli miskipärast ka Lenini foto, mis pärines 1912. aastast ning sellel oli Lenin vuntsidega. Kes enam ei mäleta, siis kanooniline pilt oli habemega.
