29.4.06

Robert Lory «The Dracula Horror Series #2: The Hand of Dracula!»




Robert Lory ja tema romaan «The Dracula Horror Series #2: The Hand of Dracula!» (1973) on üllitis, mida võib vähimagi kõhkluseta sopakirjanduseks nimetada. Õhukesse romaani on kokku kuhjatud kõike, mida autor paeluvaks pidas... ununenud on vaid süžee! Stiili ei tasu selliselt raamatult niikuinii oodata. Minuarust panevad juba kaanepildid asja paika: esimene on esmatrüki oma, teine inglise väljaandelt ning kolmas saksa tõlkelt. Tähelepanelik inimene märkab, et inglise väljaandel on pealkirjast hüüumärk puudu ning et vastavuses traditsiooniga on sakslased pealkirja ära muutnud.

Blogis The Groovy Age of Horror on sellest sarjast tehtud kena ja illustreeritud ülevaade. Keegi Hal C. F. Astell on samuti sellest romaanist pisut kirjutanud. Lühidalt öelduna olid (ja ka on) sedasorti (sari)romaanid omaaegsete pulpajakirjade lugude moodsam vorm. Ühtemoodi nürid ja halvasti kirjutatud on need mõlemad: nii klassikaline, kui moodsam pulp. Kuid eks rämpskirjanduselgi ole oma võlu...

Hämmastab hoopis see, et säherdune sopakas on ka eesti keeles ilmunud. Eestikeelne väljaanne tehti kaudtõlkega veelgi rämpslikumaks ning ilmselt on see kaudtõlkelisus ka põhjuseks, miks autoriks on saanud Robert Lorry ja pealkirjaks «Dracula tegutseb jälle». Teisalt see maakeelde tõlkimine mind ei hämmasta, sest antud sarja romaanid on ilmunud ka saksa, hollandi ja vene keeles. Sakslastest saan ma veel aru, sest neil on hästi arenenud sopaõuduse kirjastamise traditsioon. Hollandlased jätsid selle sarja avaldamise aga viienda köite järel katki... et ju siis ei müünud!?

Venelased aga piirdusidki vaid sarja teise köitega. Samas tuleb märkida, et saksa-, hollandi- ja venekeelne kirjastusmaailm on siiski midagi muud kui siinmaine unistus sellest ning sakslased ja hollandlased avaldasid asja siiski reaalajas. Venelased, kes said seda teha alles olude lahedamaks muutudes, ei pidanud vajalikuks teisi köiteid avaldada. Olgu, see anonüümne tegelane, kes selle romaani vene keelde tõlkis, polnud ilmselt teisi köiteid näinudki. Kuid kui see tõlge oleks vähegi menu omanud, siis oleks see (ja teised osad) hiljem uuesti välja antud. Kuid seda pole juhtunud ning «Рука Дракулы» antoloogias «Рука Дракулы» ja «Оживший Дракула» antoloogias «Вампир» ongi jäänud romaani ainsamateks vene väljaanneteks. Mõlemad antoloogiad ilmusid 1992. aastal ja eriliselt küünilise nüansina tasub mainida, et antoloogias «Вампир» oli Robert Loryga samade kaante vahel Bram Stokeri romaan kellestki Draculast! Hoolimata erinevatest pealkirjadest on tegu ühe ja sama tõlkega ning huviline leiab selle tõlke koos sapise kommentaariga siit ja siit.

Kes vene keelt vabalt valdab, sel tasubki romaani vene keeles lugeda, sest eesti tõlge on lihtsalt üks kehv tõlge vene keelest.

Taustaks: Nosferatu «The Night Is Young»

28.4.06

House of D (2004)




Antud postituse pühendan ma kõigevägevamale Bloggerile, kelle tõhusal kaasabil õnnestub mul alles nüüd kirjutada filmist, mida vaatasin esmaspäeva õhtul...

«House of D» (2004), mis sai ostetud Krafinna mahitusel, kes kunagi luges David Duchovny blogi ning sai sealt aimu, et see film võiks talle meeldida.

Tegu on filmiga, mida võiks tinglikult draamaks nimetada, kuigi see oleks vist lihtsustamine... üldiselt aga paigutatakse sellised filmid draama kataloogi. Soe ja südamlik film asjadest, mis üsna karmid. Film on David Duchovny stsenaristi- ja lavastajadebüüt... mõiste debüüt on siinkohal muidugi tinglik, sest mehe kontos on juba samalaadset tegevust telesarja «The X Files» (1993-2002) juures. Samas on selge, et täispikk film on siiski midagi muud, kui mõni osa kindla formaadiga telesarjas.

Filmi võiksid vältida isikud, kelle jaoks on jama iga film, kus mängib Robin Williams. Ka võiksid filmi vaatamata jätta märulifilmide austajad ning virisevad kunstnikuhinged, kelle jaoks kõik lihtne ja klaar on abitu jamps. Eraldi tuleks esile tõsta muidugi Anton Yelchin, kes andis kindlasti enam kui 50% filmi õnnestumisse. Kui midagi halba ei juhtu, siis saab sellest poisist väga suur näitleja.

Kohalik DVD kannab pealkirja «Mineviku saladused» ning esindab firma DVD2002 paremat taset... mis äraseletatult tähendab, et midagi väga viriseda polegi. Odav DVD on odav DVD. Pealkirja tõlge on muidugi labane, aga ilmselt kardeti, et pealkirjaga «Parandusmaja» see film ei müüks. Tõlge on enam-vähem normaalne ning tõlkijale võiks pigem ette heita silmaringi ahtust, kui keeleoskuse puudumist.

Lõpetuseks ka mõned lingid: filmi ametlik kodukas ja Wikipedia kirje sellest parandusmajast.

Taustaks: Lou Reed «Satellite Of Love»

25.4.06

Martin Jenson «The Village of Fear»


2005. aasta suvel lugesin ma Martin Jensoni romaani «The Village of Fear» (1974). Tegusõna «lugema» on siinkohal muidugi enam kui neutraalne väljend, sest tegelikkuses närisin ma end sellest romaanist läbi ning see närimine õnnestus alles kolmandal katsel.

Ma ei viitsi siin Ulmekirjanduse BAASi dubleerida ning seega tuleks isikutel, keda huvitab minu arvamus sellest romaanist, klõpsata romaani pealkirjale postituse alguses. Hoiatan vaid niipalju, et minu arvamus sellest romaanist on suhteliselt hävitav...

Kindlasti mängib oma rolli, et lugesin romaani enam kui tuimas vene tõlkes antoloogias «Рука Дракулы» (1992). Antoloogia ise on üks paras kirjastuslik käkk ning vene tõlge «Деревня страха» romaanile endale ka plusspunkte ei anna. Kuid kindlasti ei saa minu hävitavas hinnangus süüdistada tundmatut vene tõlkijat.

Hiljuti wõrgus sobrades avastasin ma aga selle romaani kohta suisa kaks suhteliselt positiivset inglisekeelset arvamust. Esimene pärineb rämpskirjanduse saidilt Vault of Evil: British Horror Pulp Hell!, autoriks keegi WD. Teise autoriks on aga keegi Hal C. F. Astell. Eks neid arvamusi lugedes saab iga ajudega inimene aru, et miks need on sedavõrd positiivsed. Minu vastuvõtuvõimet pärsivad siiski ajaloolis-geograafilised erinevused... isegi rämpsu nautimisel on omad piirid ning see romaan on seal teispool piiri.

Taustaks: Goethes Erben «Zinnsoldaten (Live)»

24.4.06

Kollase liblika suvi




Laupäeval nägin ma selle aasta esimest normaalset liblikat. Oli kollane! Naine ütles, et siis tuleb kuiv suvi... elame-näeme. Normaalse liblika all pean ma silmas neid vabas looduses ja päevasel ajal lendavaid. Pühapäaval ja täna nägin ma ka neid kirjusid... nn. koerliblikaid. Aga nägin taas ka kollaseid...

Täna sain aga aelle aasta esimese puugi! Sügasin hommikul küünarvart ning tundsin, et mingi sodi on... vaatasin ja hoopis puuk oli. Krafinna eemaldas selle vilunult. Kas sain selle eile karjamaal sodi põletades, või tõi selle hoopis Kiska, kes mul õhtul rinnal nurrus. Ah, see polegi oluline!

Kes puukidest huvitub, siis portaalis KLIINIK.EE on üleval Ene Indermitte praktiline juhend «Ettevaatust puuk». Antud üllitisest pärineb ka käesolevat kirjet illustreeriv pilt.

Taustaks: J.M.K.E. «Valge liblika suvi»

21.4.06

L'empire des loups (2005)




Film «L'empire des loups» (2005) põhineb samanimelisel romaanil, mille autoriks Jean-Christophe Grangé ja millest ma siin juba kirjutasin.

Kes filmist miskit raju märulit ootab, see ilmselt pettub, sest film tegeleb eelkõige dialoogi ja meeleoluga. Madinat muidugi on, aga suhteliselt vähe.

Minule film meeldis! Küüniline meeleolu, toredad dialoogid ning enam kui hea muusika. Mingitpidi on see prantsuse film rohkem Hollywoodi toodang, kui enamik Hollywoodis tehtust. Mõni arvustus ongi seda filmile ette heitnud... mind see ei häiri, sest hoolimata kõigest Hollywoodlikkusest on see film parem, kui enamus Miki Hiire kõrvadega kaunistatud toodangut.

Ainus tõrvatilk selles visuaalses meepotis on lõpp. See oli küll halvimates vene ja ameerika traditsioonides. Täitsa kohe tundus, et miski lolli otsustaja nõudel filmiti kiirelt teistsugune lõpp, mis siis veel kiiremalt filmile otsa monteeriti.

Siinmail müüdav DVD on üldiselt korralik. Põhiliselt häiris see, et subtiitrid teinekord natuke hilinesid ning ka see, et subtiitrid jätsid ka mõned asjad tõlkimata. Eriline tase oli aga lõputiitrite ajal toimuv, mil subtiitrid teatasid, et eesti tõlge on tehtud inglise keelest. Tekib küsimus, et kas prantsuse keele oskus on juba sedavõrd haruldaseks kunstiks muutunud?

Kokkuvõtteks ütleks, et kui seda lolli lõppu poleks olnud, siis oleks tegu tõelise tippfilmiga. Lõpp kahjuks solkis elamust korralikult. Krafinna arvas, et film on romaanist parem. Kui asja üle pisut järele mõelda, siis ma vist isegi nõustun temaga.

Taustaks: Desireless «Voyage Voyage»

19.4.06

Lahedad särgid




Tundub, et seal USAs on veel ka korralike inimesi. Valik särke, mis ajavad õiget asja.

Taustaks: Johnny Cash «I Hung My Head»

17.4.06

Eilse järelkajad...


Eile sai siis grillihooaeg avatud. Käisime külas ja seal grilliti. Esimest korda pärast operatsiooni sõin ma siis üsna suurtes kogustes asju, mida ma süüa ei tohi... elan veel, kuigi seest on pisut valulik. Samas, head söögid, meeldivad inimesed ja mõnus õhkkond... see kõik on ka midagi väärt.

Taustaks: Depeche Mode «A Question Of Lust»

16.4.06

Which Depeche Mode album are you?




Black Celebration

Your name says it all.
An experiment in all things dark and loving it.
You spawned three hit singles


Vastus ei üllata ning andis minu lemmikalbumi. Samas tuleb tunnistada, et see küsitlus on üsna manipuleeritav ... vähemasti neile, kes bändi loominguga korralikult kursis. Kes ei usu, võib ise proovida, et Which Depeche Mode album are you?

Taustaks: Depeche Mode «Black Celebration»

14.4.06

Pääsesin täna napilt...


Käisin täna hommikul haiglas ning tekkis juba kartus, et kas panevad taas haiglasse. Kõik oli kuidagi tuttav ja korduv ning meenutas tunnet, mida vaid prantsuse keeles saab väljendada. Õnneks vedas ning selgus, et pääsen haigla ja operatsioonita, et oletused olid süngemad kui reaalsus. Tuleb vaid kodus nädalat paar miski geeli ja marlilappidega mässata.

Taustaks: Ron Geesin «To Roger Waters, Wherever You Are»

10.4.06

What effect do you have on people?






Ulmeguru Pills:



Will cause addiction to quoting random movie quotes


'What effect do you have on people?' at QuizGalaxy.com



Taustaks: The Crüxshadows «Annabel Lee (Spoken)»

9.4.06

Tähevarred




Vaatasime Krafinnaga siis eile öösel ja täna päeval tähevarsi. Pikalt ei viitsi, aga lühidalt ütleks, et klassikalise triloogia (osad IV-VI) ostame kindlalt DVD-na. Olid head küll! Esimese triloogiaga pole see küsimus aga veel kuigi selge, sest ilmselgelt on nendes uutes osades rohkem tühja tolatsemist. Üleüldse on need uued osad lapsikumad... ja seda üsna negatiivses mõttes.

Taustaks: Singer Vinger «Kes Tegi»

8.4.06

Natsibänd!?




Wikipedia ja tema artiklid! Antud juhul siis artikkel «Neo-Nazism». Lisaks muudele jaburustele kuulutab see kirjatükk ansambli Kulo natsibändiks. No, tore on! Tegin igaks juhuks otsingu, et järsku on mõni teine bänd veel sama nimega..? Polnud. Siis mõtlesin, et kui mingi skandaal on olnud, et ju siis see kohalikes ajalehtedes ka kirjas... ajalehest «SL Õhtuleht» leidsin aga hoopis loo «Geid lendavad peale. Oma järge ootavad nekrofiilid, zoofiilid...». Nalja nabani! Ühe suhteliselt vähetutnud punkbändi laulja kannab pedevastast särki ja kohe on pedeaktivistid relvil. Demokraatia, mu eesel!

Aga kuidas Kulo ikkagi natsibändiks sai? Seda ei saa keegi vist kunagi teada...

Taustaks: Kulo «Eva Braun»

5.4.06

What is your random movie quote?


Ulmeguru's Random Movie Quote:


'We must kill them. We must incinerate them. Pig after pig. Cow after cow. Village after village. Army after army.'

- Kurtz, Apocalypse Now


Take this quiz at QuizGalaxy.com


Taustaks: Blackhouse «Totally Gone»

4.4.06

Dünyayi kurtaran adam (1982)




«Dünyayi kurtaran adam» (1982) on film, mida võiks nimetada halva filmi sünonüümiks. Kohe sedavõrd halb on! Ja et asi kohe klaar oleks, siis see on just seesama film, mida inglisekeelne maailm teab pealkirjaga «Turkish Star Wars».

Enne filmi vaatamist oleks soovitav ära vaadata «Barbarella» (1968), «Flash Gordon» (1980) ja loomulikult «Star Wars» (1977). Siis peaks enamvähem selge olema, et mis materjalist see tehtud on. Antud Türgi filmi muusika pärineb paljudest anglo-ameerika filmidest ning eriti esimesest Indiana Jonesist. Suhteliselt lõdva randmega on filmi surutud hunnikute viisi juppe filmist «Star Wars» (1977). Inglisekeelne maailm on sellise rämeda autoriõiguse rikkumise peale muidugi pahane, aga tasuks meenutada kasvõi seda, et kuidas filmist «Планета Бурь» (1962) sai film «Voyage to the Planet of Prehistoric Women» (1968). Kui see meelde tuli, siis võiks ka selliste varguste teemal halamise lõpetada, sest USA filmitööstus on muu maailma kino oma äranägemisel kordi rohkem solkinud.

«Dünyayi kurtaran adam» (1982) on rohkem kui pretensioonitu seiklusfilm... sedavõrd tobe, et isegi naerda on kurb. Kaks ehtsa türgi elumehe välimusega kosmosekangelast pudenevad ühele planeedile, kus vähesed ellujäänud ägavad miski võimsa masina ja selle verejanuliste käsilaste rämeda ülemvõimu all. Et kangelastel oleks suurem stiimul kangelastegudeks, siis on rõhutute hulgas ka miski prostituudi välimusega blondiin, keda nähes tõmmu ja lõunamaine (mees)publik kinos ilmselt hullus. Blondiinil kaasa jõlkuv poisiklutt peaks ilmselt juba eos hävitama süüdistused kombelõtvuses ning suunama mõtted pehmetele pereväärtustele. Ja siis nad muudkui võitlevad ja võitlevad ja võitlevad ja võitlevad ja ... Õnneks saab film mingil hetkel otsa, aga enne viimast ja otsustavat võitlust saab veel näha kangelase treeningut, kus paljakäsi kivirahnusid kruusaks tehakse.

Ah, sõna on nõder... seda peab nägema!

Või siis lugeda Nuxxi filmiblogist selleteemalist postitust. Siit ja siit leiab ka kaks inglisekeelset arvustust. Tuleb muidugi tunnistada, et teine arvustus lahmib liialt... oleks tasunud ikkagi inglisekeelse tõlkega koopia leida.

Kui püüda piiritleda inimgruppe, kellele seda filmi soovitada, siis lisaks arulagedatele poisikluttidele, kiimalistele lõunamaa meestele ja rämpsfilmide austajatele... siis lisaks neile tuleks kindlasti soovitada filmi ka fursuitingu fännidele. Neile peaks see film küll kirgastuse ja katarsise tagama, sest enamus suure masina käsilasi võiks samashästi ka pallimängu vaheajal kusagil platsi nurgas töllerdada.

Taustaks: Depeche Mode «Just Can't Get Enough»

3.4.06

Arthur Conan Doyle «A Study in Scarlet»


Hakkasin eelmine nädal Arthur Conan Doyle'i kaheköitelist kogu «Sherlock Holmesi lood» lugema. Seda kirjastuse «Varrak» oma. Olen enamusi neist romaanidest ja juttudest ka varem ja isegi korduvalt lugenud... kuid mõtlesin nüüd kogu sarja ühe jutiga läbi lugeda.

Esimesena sai loomulikult loetud sarja esimene tekst – romaan «A Study in Scarlet», mille esmatrükk ilmus almanahhi «Beeton's Christmas Annual» 1887. aasta numbris.



Illustratsioonide autoriks oli D. H. Friston ning sestap võib teda pidada esimeseks inimeseks, kes Sherlock Holmesile visuaalse kuju (vt. keskmist pilti) andis. Aasta hiljem ilmus romaan erladi raamatuna ning esimene raamatuväljaanne on seetõttu unikaalne, et selle illustreeris kirjaniku isa Charles Doyle. Näidiseks kolmas pilt siin ülalpool olevas reas.



Ilmselge, et sedavõrd ammu ilmunud ja sedavõrd menuka sarja avateost on kohe hästi korduvalt taastrükitud. Stiilinäideteks kirjastuse Penguin klassikalise väljaande kaanepilt ja sarjas «Penguin Classics» ilmunu. Mina lugesin seda romaani aga esmakordselt 1973. aastal ilmunud eestikeelses romaanidekogus «Baskerville'ide koer». Usun tegelikult, et paljudele sai siinmail see köide esmatutvuseks Sherlock Holmesi lugudega.

Ma ei saa öelda, et tegu oleks parima Arthur Conan Doyle'i tekstiga, kus Sherlock Holmes tegutseb... samas pole põhjust ka kaevelda, sest enamik algajate autorite romaane on ikka kordi hullemad. Romaani «Etüüd punases» lugemiseks end küll sundima ei pea... selline suhteliselt hästi ajaproovile vastu pidanud meelelahutus. Sisust ei viitsi ma siin rääkida, sest kõrvalolev «Sherlock Holmesi lood I» ilmus just äsja kordustrükina ning eestikeelse väljaande saab praegu isegi poest kätte. Kes aga arvuti tagant tõusta ei viitsi, või eelistab originaali, siis see leiab arutul hulgal linke nii tekstile, kui ka taustadele, kui vaid klõpsab selle postituse alguses romaani pealkirjale. Kes aga tahab lugeda illustreeritud inglisekeelset väljaannet, see klõpsaku siia. Pisut infot pakub ka Wikipedia. Sisust ma küll kirjutada ei viitsi, samas mainiks ära, et ilmselt paljude eestlaste ettekujutused mormoonidest pärinevad just sellest romaanist. Jabur!!! Sealjuures võisidki nad XIX sajandi lõpus veel sellised olla, sest siis olid nad ju sektandid... aeg on aga edasi läinud ning tänapäeval on mormoonid suht sellised kesktee-usklikud.



Loomulikult on sellisest tuntud raamatust valminud igasuguseid kõrvaltooteid... koomikseid näiteks. Esimene pilt selles kolmandas reas on miski inglisekeelse ja klassikalise kaanepilt, teine aga märksa eksootilisem ja pärineb Filipiinidelt. Selle 1982. aastal ilmunud koomiksi stsenarist oli Jim Stenstrum ja kunstnikuks Noly Panaligan. Kolmanda kaanepildi autoriks on aga taanlane Nis Jessen, kes on teinud antud romaanile poolteistsada illustaratsiooni. See rohkelt illustreeritud raamat on nüüdseks ka limiteeritud väljaandena ilmunud ning huviline leiab selle kohta info ja näited vastavalt kodulehelt.

Võiks ju veel kirjutada filmidest, kuid ma olen näinud vaid vene filmi «Шерлок Холмс и Доктор Ватсон: Красным по белому» (1979), mis osaliselt ka antud romaanil põhineb. Sele filmi puhul pole ükski kiidusõna liiast, nagu ka kõigi teiste Igor Maslennikovi Holmesi-ekraniseeringute puhul. Filmist kirjutaks siiski kunagi teinekord...

Taustaks: Doresetshire «Die Straße Der Verdammnis»

2.4.06

Malev (2005)



Leholas, Uru ja Tugis seiravad Saaremaad

Vaatasin eile filmi «Malev» (2005) ning olen sunnitud tunnistama, et ma olen seni selle filmi suhtes liialt optimist olnud. Tegelikkus on alati hullem ning antud film osutus ka veel hullemaks kõntsaks, kui ma isegi karta oskasin. Viipalliskaalal saab hindeks kahe ning seda eelkõige kohaliku filmikunsti üldist viletsat taset arvesse võttes. Normaalses taustsüsteemis oleks hindeks üks.

Ei olnud naljakas. Mõni muhe koht oli... näiteks mongolid ja saarlased. Üldiselt oli aga tegu kurnava ja enam kui tüütu filmivaatamisega. Enamike kohalike filmide puhul näib kehtivat üks ja ainus reegel: kui ei vaata, siis on elamus!

Ainuke filmiga seostuv positiivne moment on selle kodukas.

Taustaks: Sõpruse Puiestee «Nii Kui Nii»

1.4.06

Why would you travel back in time?


Ulmeguru's Reason for Travelling Back in Time:


To see if aliens really did co-ordinate the building of the pyramids

Time Machine!


Take this quiz at QuizGalaxy.com


Taustaks: Funhouse «Chosen One»