2046 (2004)

Õnnestus lõpuks näha filmi «2046» (2004).

Muljed on vastandlikud, aga positiivsed. Ainus tõeline tõrvatilk meepotis oli filmi žanriline määratlus. Film ei ole ulme! Ei SF, ei fantasy. See, et filmi peategelane kirjutab ulmelisi lemberomaane... see ei tee filmi ulmeks. Isegi siis mitte, kui filmis on pikki katkendeid sellisest romaanist.

Sedapuhku ei saa hämamist žanriga isegi kohalike «meistrimeeste» süüks panna, sest odav balti DVD kordab lihtsalt püüdlikult muu maailma juttu. Tõsi, inglisekeelses Wikipedia kirjes oldi pisut ettevaatlikumad ning öeldi: «/.../ but also includes some science fiction elements.» See oli igatahes ausam, kui vahutamine tulevikku kihutavast rongist ja inimesest, kes tahtis tulevikust tagasi tulla. Jah, ma saan aru, et selline film on müügimehe õudusunenägu... kuid müügimehe probleemid ei peaks muutuma vaataja probleemideks.

Kohaliku DVD puhul tahaks ära märkida veel iseäranis jaburat reklaamlauset. «Unustage kõik, mis te teadsite siiani Wong Kar-Wai'st...» Mind täitsa huvitab, et mis see kõik on, mida eesti vaataja teadis Wong Kar Wai'st?

Kui aga distantseeruda turunduslikust valest, siis on võimalus vaadata suurepärase pildi, hurmava muusika ja võrratute näitlejatöödega suhtedraamat. Lihtsalt istud/lamad ning vaatad ja naudid. Soovitav muidugi mitu korda vaadata, sest järgmistel vaatamistel ei pea enam sedavõrd pingsalt jälgima sisu ja võib keskenduda detailidele... sest on millele keskenduda.

Ilmselt oleks arukas kõigepealt vaadata filme «A fei jing juen» (1991) ja «Fa yeung nin wa» (2000), millega «2046» (2004) moodustab midagi triloogiataolist. Mina polnud neid varasemaid näinud ja ei saaks öelda, et see seganuks.

Taustaks: Shigeru Umebayashi «2046 Main Theme (With Percussion)»