Maanteeamet alustas kaherattaliste liiklejate liiklusohutuskampaaniat «Märka mind!».Mõte on ilus, kuigi ma ise asja ei usu... aga võibolla on asi selles, et ma lihtsalt ei usu, et miski kampaania oleks efektiivne. Kampaania efektiivsust näitab ehk aeg, aga ühel teemal tahaks küll uriseda.
Aru ma ei saa, et miks osa silte on vene keeles ja (mis peamine) miks neid silte pannakse tänavatele üles..? Ma saan aru, et tele- ja raadioklipid on ehk vene kanalite jaoks ning saan isegi aru, et võibolla läheb mõni venekeelne silt ka kuhugi vene lehte reklaamipinnale. Aga miks peab venekeelne silt reostama Eesti Vabariigi tänavapilti!? Suisa musta huumori valdkonda kuulub aga tõsiasi, et venekeelsed sildid jõudsid ka Kuressaarde!
Taustaks: London After Midnight «Feeling Fascist?»
.jpg)
24 comments:
Vaat sellest pole ma küll kunagi aru saanud, mis on inimestel selle vastu, kui keelusildid ja teavitavad plakatid on lisaks eesti keelele ka teises suurimas kohalikus keeles?
Kui eesmärgiks on see, et ka vaid vene keelt kõnelevad autojuhid (ka need, kes elavad Venemaa meediaruumis), märkaksid jalgrattureid (või ei viskaks prügi maha, või ei ujutaks oma koeri avalikus supelrannas), siis on ju loomulik, et neid teavitatakse neile arusaadavas keeles?! Eesmärk pühitseb abinõu!
Või eelistaksid sa, et edaspidi jalgrattaga liikudes ajaksid sind venekeelseted autojuhid alla? ;-)
Hoopis teine tera on aga see, kui linnaruumi pannakse üles ainult inglisekeelsed sildid - viimane markantsem näide on Tallinna Vabaduse väljakule (!), ühissõidukite rajale joonistatud SUURED kirjad BUS. Ma kavatsen seal meelega sõita ning vahelejäämise korral politseile teatada, et ma ei mõistnud seda kirja, kuna minu teada tähistatakse ühissõiduki rada "A"-tähega.
Milleks on silt? Teabeks! Järelikult peab olema võimalikult paljudele arusaadav. Minu poolest võiks olla ka inglise- ja Põhja-Eestis soomekeelne, sest just nendest keeltest saavad ka turistid kõige paremini aru. Sellise kampaania puhul on ju ülioluline, et võimalikult lai osa inimkonnast seda mõistaks, kodanikud või mitte.
Täpsus algab pisiasjadest ning see kakskeelne sildindus on minuarust just selline hiiliv järeleandmine keeleseadusele.
Üks asi on firmasildid ja -nimed... kui on ladina tähtedega kirjutatud siis olgu see minupärast või Terem-teremok.
Teine asi on tänavasildid jne. Kui umbkeelne venelane ajab ratturi alla, siis kindlasti ei saa olla vabanduseks, et ta ei mõistnud teavituskampaaniat. Liikluseeskirjad kehtivad hoolimata keeleoskusest.
Ise arvan, et just eestikeelsed sildid ja kampaaniad oleks umbkeelsetele kena võimalus keeleõpingute alustamiseks.
Mina arvan näed just, et mitmekeelsed sildid _on_ hea algus keeleõppel:)
Mina alustasin ka oma vene keele õppimist kakskeelsetelt siltidelt juba päris väiksena. Inglise keele omandamist toetas ka subtitreeritud telesaadete vaatamine. Muuhulgas, riikides, kus saated on subtitreeritud, mitte dubleeritud, kipub võõrkeelteoskus suurem olema.
costello, sa oled idioot
sõida STOP märgi alt ka peatumata läbi, see pole ju eesti keeles.
eriti lahe oleks kui sa teeks seda näiteks rongi ees
Olgu, Lauri.
Liikluseeskiri:
Lisa 3 teemärgised, jaotus 1 teekattemärgised, punkt 973:
Ühissõidukirada. Tähistab liiklusmärgiga 525 osutatud ühissõidukirada (joonis 8) või ühissõiduki peatuskoha teelaiendit.
Ja nüüd vaata joonist 8 (kahjuks seda ma siia kopeerida ei saa). Millise märgistusega on seal tähistatud ühissõidukirada (973)? Vastusevariandid:
a) A-tähega
b) B-tähega
d) tekstiga BUS
d) tekstiga LAURI
e) kõik ülalnimetatud
Mille eest sina oma load said, ostsid või?
Ma ei saa aru, et miks Mr. Costello pole järjekindel: et venekeelne silt on lahe, aga inglisekeelne tänavamärgistus (mis otsekui eirab joonis 8-l kujutatut) pole? Et miks see internatsionalism on ainult Moskva-suunaline?
Aga küsiks tõesti, et kui Mr. Costello juba ignoreerib tänavakirjet BUS, et miks ta ei ignoreeri märki STOP (pildil nr 222)? Ilmselgelt pole ju märk eestikeelne.
Natuke olen küll Costelloga nõus. Kuressaare näiteks kubiseb turistidest, kes saab vene keelest oluliselt paremini aru kui suvalisest muust keelest. Pühapäevaõhtune kõrtsukülastus tõestas seda taaskord kui ma pidin teenindaja ja kliendi vahelises suhtluses natuke tõlki mängima. Igatahes on lätlaste dessant on tänavu alanud ammu enne otseliini käimahakkamist. :)
See oli eelmisel suvel kui jalgrattaga mind üritati peatänaval kahel korral üsna konkreetselt alla ajada. Mõlemal korral oli tegu vene popmuusikast kõmisevate autodega, millel küljes kallite lõunanaabrite numbrimärgid. Eks samasuguseid põmmpäid on loomulikult ka heade kaasmaalaste seas ning ma ei oleks muidugi väga optimistlik, et sellistele tegelinskitele ükskõik mis keeles silt mõju avaldaks aga nuh, loota ju võib.
Vaidlus "A on parem kui BUS" on sisuliselt muidugi pläma aga samas näitab see taas ka meie riigiisade pohhuismi kus lihtsalt ei viitsita erinevaid seadusandlike akte ühtlustada.
Seda minagi, et liiklusmölakale ei lähe korda sildi keel, et arukam oleks kulutada kampaaniaraha liiklusjärelvalve tõhustamiseks. Iga viimane kui rooliahv teab ka praegu, et kaherattalist ei tohi alla ajada.
Kui LE ei räägi midagi sõnast BUS, siis on iseküsimus. Kuid väita, et BUS on jama, sest on võõrkeelne... kurat, see A on niisama võõrkeelne. Nagu ka märk STOP. Eh, isegi minu 1985. aastal saadud load olid osaliselt prantsuse keeles!
Ma pole mingist otsast keeleoskuse vastu. Oskan isegi vene keelt väga hästi ja olen nõus selles keeles isegi lätlasega suhtlema, Venemaa venelasest rääkimata. Küsimus oli siiski selles, et nende venekeelsete siltidega muudame me ise Eesti taas kakskeelseks.
Eee... Eesti on faktiliselt kakskeelne, siin on vähemalt 25% elanikest, kes räägivad emakeelena vene keelt ja vähemalt 67% elanikest, kes räägivad emakeelena eesti keelt. Meil ei ole siin midagi teha või mitte teha, nii lihtsalt hetkel on. Me võime püüda teha ükskeelseks või kolmkeelseks (kuigi kumbki ei pruugi olla hea mõte), aga kakskeelseks pole enam midagi teha.
a) kampaania on mõjusam, kui ta on sinu emakeeles, sest sellele sa reageerid kõige paremini. New Yorgi metroo on täis hispaaniakeelset sotsiaalreklaami (USAs neil õnneks riigikeelt ei ole)
b) kakskeelne silt aitab tõhusamalt kaasa keeleomandamisele, kui ükskeelne, sest sildil olevad sünad jäävad mõlemas keeles meelde.
BUS märgi probleem on peamiselt see, et seda ei ole liikluseeskirjas, kuid samas mingis rahvusvahelises konventsioonis on, millega me oleme liitunud ja see on vist ülimuslik. Mul ei ole selle vastu ka otseselt midagi, sest ma eelistan, et ka turistid saaksid võimalikult kergesti asjast aru. Muidugi, võiks sinna üldse bussi joonistada ja rajad siniseks värvida, oleks veel selgem.
Ulmeguru, ma ei saa aru, miks sa mulle järjekindluse puudumist ette heidad, kui sul endal sellega probleeme on? Miks sa vingud siin ühe kakskeelse sotsiaalkampaania pärast, aga pigistad silma kinni selles osas, mis meie raamatupoodides toimub? See on ju õudne - ma olen seal oma silmaga näinud riiuleid, mille kohal on täitsa tundmatute tähtedega silt. Oot-oot, sinu teisest blogist leian ka neid tähti... vaat selline kiri oli ühes poes: фантастика. Meil, Eesti Vabariigis! :-O
Aga vaat see lõi mind täiesti rööpast välja: kurat, see A on niisama võõrkeelne. Nagu ka märk STOP.
Ulmeguru, ma olen sinus pettunud. Sa oled ise veel ajakirjanik ja toimetaja. Kas sa tõesti pole sellist eestikeelset sõna nagu AUTOBUSS kuulnud? Tead, minu kodu juures on see suurelt lausa ühele liiklusmärgile trükitud:
AUTOBUSSIJAAM
ja selle all
BUS STATION
Ma millegipärast olen kogu aeg arvanud, et see ülemine kiri on eesti ja alumine inglise keeles. Appi, kas ma olen oma elu valesti elanud?!
Oudekki, ei ole selle kirjaga mingit probleemi. Ka A-täht on sellessamas konventsioonis lubatud. Aga meie pealinna liikluskorraldajad tahtsid siiski rohkem inglishit, sest see on ju nii popp ja noortepärane.
"Transpordiameti osakonnajuhataja viitab 1968. aasta Viini teetähiste konventsioonile," ütleb inspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Tema sõnul lubab viidatud konventsioon aga mõlemaid tähistusi ning jääb arusaamatuks, miks A asendatakse BUSiga.
Allikas.
Õnneks eesti kakskeelsus väheneb jõudsalt, mis väljendub selles, et üha vähem eestlasi oskab vene keelt ja üha rohkem venelasi oskab eesti keelt. Pealekasvavast põlvkonnast ei oska vene keelt enam keegi. Seepärast on tobe ja vastik taolisi sildikampaaniaid teha. Ka minul on vastik seda arusaamatut silti lugeda, otsekui oleks see mingi venemaa, mitte Eesti Vabariik.
"Transpordiameti osakonnajuhataja viitab 1968. aasta Viini teetähiste konventsioonile," ütleb inspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk. Tema sõnul lubab viidatud konventsioon aga mõlemaid tähistusi ning jääb arusaamatuks, miks A asendatakse BUSiga.
Ilmselt sellepärast et sõna BUS on arusaadav ka neile, kelle pead sündimisel natuke liiga kõvasti pigistati või kes on lapsepõlves liiga kõvasti pea peale kukkunud.
Lauri: Pealekasvavast põlvkonnast ei oska vene keelt enam keegi.
Vaidlen vastu, sest tegelikult on lausa vastupidi. Vahepealne põlvkond ei õppinud vene keelt (kas protestist või võimaluste puudumisest tingituna) aga olude sunnil õpivad ka nemad keele ära. Isegi üsna eestikeelses provintsis. Põhjus tavaliselt seesama, miks kusagil Euroopa turistilõksus (olgu see Istanbuli kaetud turg või San Marino alkoholipood) kaupmehed püüdlikult eesti keelt pursivad. Kohutavalt vigast küll aga ikkagi, sest raha on turisti käest vaja kätte saada. Ja irooniline on see, et mõnel juhul (konkreetne isiklik kogemus paari aasta tagant) on need kaupmehed siitsamast Eestist jalga lasknud venelased, kellel siin elades ei tulnud pähe mõtetki eesti keeles rääkida. :)
Ja ega siis keel pole tiblade tegudes süüdi aga sellel pole enam ulmeguru algse tekstiga suurt seost.
Lauri, kes sa mind enne idioodiks sõimasid: ma tahaks nüüd sedasama sinu kohta öelda. Ma ei saa aru, MILLE üle on siin uhkust tunda?! Kui keegi midagi VÄHEM oskab?!
Sotsiaalkampaania toimub tänaval (loe: avalikus kohas)... raamatupood (või viinapood) on nagu klubi, et kui ei huvita, ära mine. Kui karske läheb viinapoodi, siis on ta ise süüdi või kui umbkeelne eestlane läheb raamatupoes võõrkeelse leti ette. Tänaval pole mul valikut: ma lihtsalt näen seda venekeelset silti.
Sõnad «autobuss» ja «autobussijaam» on russitsismid, eestikeelsed sõnad on «buss» ja «bussijaam».
Vahemärkusena: ma pole ajakirjanik, kuigi töötan ajalehes ja kirjutan ka ajuti lugusid.
Ja see, et 25% protsenti Eestis elavatest isikutest räägib emakeelena vene keelt, see nende isiklik probleem. Eestis on riigikeel ja selleks on eesti keel. Kõik! Nii lihtne see ongi.
Mul ei ole Ulmegurule enam midagi lisada. Tiblad võivad kodus ja omavahel minu poolest kasvõi peeretuste ja stepptantsuga suhelda, mujal kehtib eesti keel.
Ja kui me kehtestaksime riigikeeleks inglise keele, siis ka nii olekski?
Eestis ei kehtestata riigikeeleks ühtegi teist keelt peale eesti keele.
Lauri
Tallinn ei ole mitte 25% kakskeelne, vaid 54% eestikeelne. Tallinna rahvastiku uuring ütleb, et 2007. a jaanuari seisuga oli Tallinnas 37% venelasi, 4% ukrainlasi, 2% valgevenelasi.
Miks peaks liiklusohutus võtma eesmärgiks ainult nende 54% kaitsmise? Kas ülejäänud poolte linnakodanike elu ja tervis pole selle peale raha / tähelepanu kulutamist väärt?
Ja Tatsutahime arvamustele kirjutan ma 100% alla (ainult et ise nii hästi väljenduda ei oska).
Uuringu PDF-i aadress on http://tallinn.ee/est/g4064s32445, eelmises kommis läks valesti.
PEP* ehk mul oli ikkagi õigus: http://uudised.err.ee/index.php?06126803
* Seda siinkohal lahti ei seleta, sest ma ei taha järjekordselt näha üht postitust, mis mulle viitaks.
see "tatsutaja" on ikka vaenlane, mida siin vaielda võrdsusest, eesmärk on sundida venelasi aru saama et siin on EESTLASTE MAA, muud midagi, kogu mula inimlikust suhtumisest ja vastutulekust on jura! Kas meisse suhtuti vastutulelikult ja inimlikult 1940-41??? EI ANNA ANDEKS seda kunagi. Mina olen natsioanalist ja selleks jään. Kui on vaja turistide jaoks silte panna, siis ingliskeelsed, MITTE venekeelsed. USA-d ja sealseid multi-kulti näiteid siin mitte kasutada...
Post a Comment