AS Tondi Elektroonika juht Uno Abru tegi tegi eelmine nädal põhjapaneva avastuse Eesti mõtteloos:
Ta on üks Eesti intelligentsi paremaid esindajaid.Jutt siis Hans Pöögelmannist, kelle kuju Jüri Liim teisaldas. Huvitav, et millal seltsimees Võšinski kultuuritegelaseks kuulutatakse, või millal hakatakse rääkima Lavrenti Beria intellektuaalsest pärandist?
Taustaks: Hocico «Untold Blasphemies»
14 comments:
kindlasti on inimesi kes häälestvad oma mõtlemisaparaadi ümber as tondi elektroonia töötaja vastava korralduse järel, mul on alust oletada et nad kõik on idioodid ja värdjad
See, et Pöögelmann Eesti intelligentsi parimate esindajate hulka kuulus on muidugi ilmne liialdus. Samas aga on ka väga vale teda Beriaga ühte patta panna, sest Pöögelmann langes teatavasti stalinistlike repressioonide ohvriks ning hukati sellesama Beria aparaadi poolt...
Alustaks analoogiast: see, et üks rets teisele nuga annab, see ei tee nugasaanud retsist vähemat kurjategijat.
Pöögelmann oli siinmail ka ise paras lihunik... see, et üks suurem lihunik ta lõpuks liistule tõmbas... see on pigem selline Ajaloo irooniline grimass...
Mis puutub sellesse hinnangusse, siis sõna «parim» on üldse enam kui hämar. Et kuidas ja milles avaldus tema parim olemine? Olid need punased intlid miskid sportlased ja pani siis Pöögelmann maadluses Anvelti selili?
Hans Pöögelmann omab Eesti kirjandusloos kohta siiski vaid kurioosse harrastusluuletaja ja -tõlkijana. Loomingut vähe ja olulisem osa sellest on siiski revolutsiooniliste laulusõnade tõlked.
Tean mida räägin, sest olen tüübist keska-ajal isegi referaadi teinud...
Võib olla mu rõõm on ennatlik, aga eile raadiot kuulates rõõmustas mind seik, et kui pronksmehe õige omaniku üle käis ilge pikk vaidlus ja enne ei saadud justkui midagi teha, siis nüüd on taas tekkinud küsimus kuju õiguste osas - selle vahega, et kuju on vaidluste ajaks ära tõstetud. Eks vaielge nüüd.
Või kas just omaniku osas, aga igatahes adekvaatse saatuse osas...
Mis lihunikutegudega ta siis hakkama sai? Vaevalt, et sa sellest oma keskaaegses referaadis kirjutasid, aga kui nii teadlik oled, siis valgusta mind.
sm.costello on jälle väga puudutatud: "meie omi pekstakse!"
Keskaegses referaadis kirjutasin Pöögelmannist kui kirjanikust.
Pöögelmann oli Eest Töörahva Kommuuni üks juhtfiguure... ETK oli kuritegelik organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks oli teostada Nõukogude Vene huvides (ja korraldusel) punast terrorit. Nii lihtne see ongi.
Anonüümne, rahune maha! Ma paraku olen selline umbusklik, et ei ole nõus lihtsalt väite peale, et "Iraagil on massihävitusrekvad", Bagdadit pommitama tormama. Sestap soovisin Jüri väitest veidi kaugemale minna ja põhjendusi kuulata.
Sain vastuse. Paraku puuduvad mul siiski endiselt andmed, milliseid konkreetseid terroriakte Eesti Töörahva Kommuun 29. novembrist 1918 kuni 5. juunini 1919 Narva ümbruses korda saatis. Sestap ei hakka ma ei Pöögelmanni poolt ega vastu sõna võtma. Lisan vaid niipalju, et ajalugu pole tingimata must-valge ning olenevalt vaatenurgast võib ka Eesti Tööörahva Kommuuni täiesti legitiimseks moodustiseks pidada. NB! Mingil põhjusel minu nime peale ärrituvatel inimestel ei tasuks sellest nüüd järeldada, et mina sellisel seisukohal olen.
Hans Pöögelmanni nimelises elektrotehnika tehases oli mu esimene töökoht (1985). Monumenti ma miskipärast ei mäleta...
Costello saab soovitud andmed Riigiarhiivist, Vana-Narva Seltsist või oma seltsimehelt Stalnuhhinilt, kellele Vana-Narva Selts kunagi taolise üldhariva kingituse tegi.
Jutt on sadadest mõrvadest ja suvalistel põhjustel vangistamistest.
Võshinski vaatenurgast on kindlasti ETK "legitiimne moodustis".
"Paraku puuduvad mul siiski endiselt andmed, milliseid konkreetseid terroriakte Eesti Töörahva Kommuun 29. novembrist 1918 kuni 5. juunini 1919 Narva ümbruses korda saatis..."
Ei no ikka eriline naiivsus! Kas lugupeet mr. Costello ikka elab selles riigis või kusagil mujal? See ei pruugi nii laia silmaringiga venna silmis mingi argument olla, aga Narva ümbruses hirmutati veel nõuka ajalgi lapsi nõnda: "kui sa kohe magama ei jää, tulevad kommuuni omad sulle järele!"
Herr Pöögelmanni ropp-traagilise saatuse üle võib muidugi takkajärgi pisaraid valada, aga tema enda "teeneid" see ikkagi ei vabanda.
Tjah, kuju oli ses suhtes hoopis äge, et kuskil nurga taga sihuke asi veel kedagi segamata oma kohal vedeleb. Äkki peaks siis näiteks Toomelt ka Meelise ja Vjatško ära rookima.
Eks ka Lihula kuju oli ju kusagil maal ja metsas...
Post a Comment