Näiteks selline:
Telekas läks siiski käima. Nonii, Maire Aunaste, hakkab pihta. Naiste maailmast pole ka kusagile pääsu. See ebameeldiv paabulinnuhääl, need pikad «vaadake mind»-jalad, kahtlane soeng ja kõik muu värk. Lauril jooksis külmavärin üle selja. Miks see nii oli, kurat seda teab, aga teatud tüüpi naised lihtsalt tekitasid temas mingit seletamatut õõva. Nagu hetk enne oksendamist.Antud tsitaat pärineb lühijutust «Katastroof», autoriks Armin Kõomägi. Konkreetne kirjakoht ilmus ajakirja «Vikerkaar» 2008. aasta juuninumbri üheksandal leheküljel.
Taustaks: Emilie Autumn «Girls Just Wanna Have Fun»
6 comments:
sellised laurid on tõesti katastroof.
Ja eelnev Anonüümne on see okse, mis järgneb õõvale... juttu ikka lugesid... ei, milleks...
otseloomulikult! kui sulle järele ei kiida, siis on okse.
meeleldi. lürbi aga !
Küsimus pole järgi kiitmises... peategelase Lauri üle saad Sa otsustada vaid juttu lugenuna... oled lugenud..?
A mulle Kõomäe värgendused täitsa meeldivad. Justnimelt tema vahva sõnakasutuse pärast. Otse ja lihtsalt-löövalt. Ning lugude lõpus on vahel isegi puänt. Äge. Igal juhul parem kui nii mitmedki ilukõnelejad, kelle tekstidel pole ei otsa, ei äärt, ei saba, ei sarvi.
Kusjuures, Maire Aunaste ei ole kindlasti see kõige hullem. Kuigi ma ei vaidle sugugi vastu. Ma lihtsalt *tean*, et asi võib olla kõvasti hullem...........
Post a Comment