Oeh, olen nüüd imetav isa... loodan, et ajutiselt.Asjalood on järgmised...
Tiinel Põnnil tulid eile õhtul veed ära ja kui ta täna hommikuks polnud ikka veel poeginud, siis helistasime loomaarstile. Loomaarst kuulas jutu ära ning oli konkreetne: «Keisrilõige!»
Loomakliinikus võeti siis Põnnist välja neli väikest põnni... sealjuures üks neist polnudki niiväga väike. Kuna Põnni kõht oli juba lõhki lõigatud, siis palusime teha ka selle operatsiooni, mis antud tiinuse viimaseks jätaks.
Praegune olukord on siis selline, et Põnn toibub narkoosist... mis tähendab öökimist ja pehmetel jalgadel ringikoperdamist. Lilleke on armukade, sest tema on hetkel viimane, kes tähelepanu pälvib. Olukorra peasüüdlased vääksuvad aga kastis ja teostavad kaootilist roomamist. Mina siis imetava isana toidan neid iga kahe tunni järel lutipudelist toiteseguga ja palun omaette seda kõigevägevamat kassijumalat, et Põnn juba rutem toibuks ja hakkaks ema tegema.
Juuresoleval pildil siis kassipreili Põnn ja koeraproua Lill ning Ulmeguru jäsemed. Pilt on tehtud eelmise aasta varasügisel ning sestap on Põnn veel preili ja ka kasvult päris põnn.
Krafinna on asjast siin ja siin kirjutanud.
Taustaks: Big Electric Cat «Cat People (Putting Out Fire)»
.jpg)
6 comments:
Paluks nunnusid pilte ukerdavatest poegadest.
ja kas öösel peab neid ka imetama?
tunnen kaasa, karvased loomad on kohutavad, mul on majas, õnneks küll ajutiselt, keegi rotveiler, must nagu öö ja põhjendamatult inimsõbralik - ühesõnaga lootusetu
Pilte teeme kogu aeg, aga siia tulevad need pisut hiljem, siis kui film täis saab... me pole taibanud veel digikat osta...
Jah, öösel tuleb ka imetada... paned kella iga kolme tunni järel helisema jne.
Kui vaadata vastsündinud kassipoegi, siis võib mõista, et miks isakassid (teinekord ka oma ema) neid maha murdma kipuvad... näevad üsna hiirte moodi välja ja piksuvad/vääksuvad ka sinnakanti...
Oot, kunagi Ene tutvustas mind oma uue, särava telefoniga, too polnud liialt jutukas, aga vähemalt oli tal pildistamise funktsioon küljes. Seega, pilte!
:)
Aga tal pole seda jupstükki, mille abil asjad masinasse saaks...
Mu koera iseloom muutus peale narkoosi. Tekkisid uued huvid, mõned vanad hirmud (autod) kadusid. Chappit ei võeta enam suu sissegi. Nüüd käis jälle noa all, tea millega jälle üllatab.Imetavale issile edu ja kannatust. Pilte tahaks kah.
rincewind.:)
Post a Comment