Raamat kui vaimu peegel

Liis Lassi raamatut arvustasin ma ammu... üsna selsamal ajal, kui ta seda saarel esitlemas käis.

Saarelistes ajalehtedes on väga oluline punkt persooni seotus saarega ning Liis Lassi puhul olevat see ajalehe «Meie Maa» toimetuses isegi vist teatavat vaidlust tekitanud. Minuarust pole põhjust vaielda: tütarlaps on saarel kinnisvaraäri edendanud ja raadios saadet teinud ning peaks seetõttu saareline persoon olema küll. Tundub, et ka «Meie Maa» toimetuses jõuti samale järeldusele, sest nende lisas «Nädalalõpp» see tekst siiski ilmus.

Olgu tegu lugeja või kriitikuga – eelarvamused on kõigil! Kui ma näen raamatu kaanel nime Liis Lass, siis tuleb kohe silme ette üks pretensioonikas blondiin meediast. Mitte lihtsalt tibi, vaid pigem eestimaise sileajususe käilakuju!

Ilmselgelt on tegu kõige õelama raamatuarvustusega, mis ma oma elus olen kirjutanud. Isegi mu ema pidas vajalikuks mulle sel puhul pisike märkus teha.

Kas see märkus põhjendatud oli, seda saab igaüks juba ise otsustada, kui loeb minu kirjutist Raamatumaailma blogis.

Taustaks: The Pussybats «Back To The Darkness»

Otsekui aprillipõrsas märtsijääl

Püüan lähipäevil wõrku üles panna kõik raamatuarvustused, mis ma viimasel paaril-kolmel kuul olen avaldanud ajalehe «Meie Maa» lisas «Nädalalõpp».

Kuna seda lisa wõrku ei panda, siis panen need arvustused oma Raamatumaailma blogisse ning siia blogisse panen teate ja viite.

Esimesena siis Jüri Tuulik ja tema valikkogu «Aprillipörsas» (2009).

Et millest need lood on: meri, kala, mehed, naised, elu ja armastus. Ei ole ju midagi uut siin päikese all. Ikka vaid üks lõputu sitavedu issanda kesaväljale. Märtsis on jää juba auklik, aga naised toovad ka jääolude kiuste põrsad saarele. Mees läheb õhtul kaevule ämbriga vett tooma, pärast nii mees kui ämber kadunud. Meheta saab hakkama, aga ilusast emailitud ämbrist on kahju. Ja kala oli vanasti rohkem, kohe kõvasti rohkem. Kohe niipalju rohkem, et kalamehe koer magas sajarublaste sees!

Edasi saab juba lugeda minu kirjutisest Raamatumaailma blogis.


Taustaks: Novalis deux «Human»

Saaremaa see õige Eesti ikka pole

Täna ilmus ajalehes «Meie Maa» mu arvamuslugu «Saaremaa see õige Eesti ikka pole».

Tegelikult kirjutasin ma selle teksti valmis juba kusagil aprillis, aga miskid paar viimast lauset jäid puudu ja tundus kah, et pole päris see. Eelmise nädala algul hakkas aga kallis kaasa pärima, et mis sellest saarlaste loost sai... noh, et kirjutasid ju.

Võtsingi asja uuesti kätte, rookisin paar lõiku välja, kirjutasin teist samapalju (ja enamgi) asemele ning kohe hulga parem sai. Mõnikord on ikka kuradima hea, kui tekst mingi aeg seista saab – pärast näeb asju kohe hulga värskema pilguga.

Tegelikult ilmus täna mul üks teine lugu veel, aga seda pole wõrgus ning seepärast praegu ma viidet panna ka ei saa...

Taustaks: Novalis deux «One Step»

Magus elu

Olen juba kaks päeva sattunud meedias miskitele kommifirma müüki kajastavatele nupukestele...

Tegelikult mul sellest ükstapuha, sest selle firma toodangut ei tarbi ma enam ammu... ei, küsimus pole Kruudas, ega ka kesikutes... lihtsalt ei maitse... mulle meeldivad puhtad maitsed, aga Kalevi maiustused on kõik miski magus «rosolje»...

Kogu selle tegevuse juures on aga ääretult tobe, et meedias tehakse miskeid küsitlusi, et kas eestlasi häirib see müük jne. Facebooki on isegi miski õnnetute ja solvatute kogukond tekkinud. Erafirma – kui tahavad, siis ka müüvad!

Taustaks: The Pussybats «Your Woman»