Olgu tegu lugeja või kriitikuga – eelarvamused on kõigil! Kui ma näen raamatu kaanel nime Liis Lass, siis tuleb kohe silme ette üks pretensioonikas blondiin meediast. Mitte lihtsalt tibi, vaid pigem eestimaise sileajususe käilakuju!
Ilmselgelt on tegu kõige õelama raamatuarvustusega, mis ma oma elus olen kirjutanud. Isegi mu ema pidas vajalikuks mulle sel puhul pisike märkus teha.
Kas see märkus põhjendatud oli, seda saab igaüks juba ise otsustada, kui loeb minu kirjutist Raamatumaailma blogis.
Taustaks: The Pussybats «Back To The Darkness»
.jpg)
7 comments:
Kui see arvustus ei nõretaks subjektiivsetest seisukohavõttudest autori isiku suhtes ja läbivaks tooniks poleks alavääristamine, ei oleks arvustusel väga vigagi.
"Sileajususe käilakuju" on muidugi tipp ja seda mitte positiivses mõttes. Oleks võinud siiski ainult tekstilise osa hindamisega piirduda - praegu on raske eristada, mis osa arvustusest käib raamatu ja mis autori kohta.
Bravo! Vat sedasi kirjutatakse raamatuarvutusi! Kui sa võtaks vaevaks oma annet vahel ka mõne tõlkes ära käkitud v. sootuks vigasena sündinud ulmeteose peal rakendada, et nood oma teenitud sauna saaks, oleks suisa super!!!
aiai, seda oli küll valus lugeda. mind valdas kaasatundmine. aga mõni tsitaat oleks ka näiteks ära kulunud. praegu tekib tahtmine kontrollida, et kas ikka on nii hull, aga vaevalt ma lugemiseni jõuan.
Andrisele
Eks maitsed oled erinevad ning Liis Lass pole ka ümbritsevat ökosfääri eriti hellalt käidelnud. Kui autor oleks delikaatsusega silma paistnud, siis ka mina...
Offile
Mulle ei anta eriti ulmekaid arvustada, sest Eestis on kombeks, et ulmet peab arvustama miski võhiklik turakas, aga mitte inimene, kes asjast tõesti teab. Loomulikult ma liialdan, aga mulle on mitu korda ulmeka arvustamisest keeldutud just sellise põhjendusega, et ma olen liialt siseringi inimene. (Samas, luulet võib küll kaaspoeet arvustada!) Ja tõlkeulme arvustamise võimalused on enam kui kesised, aga see kehtib ka tõlkekirjanduse kohta üldisemalt... wõrgus veel, aga paberil...
Lastejuttudele
Ehk tõesti ei maksa. Häid raamatuid on alati rohkem kui lugeda jõuad. Mina pidin arvustama, aga milline oleks siis su vabandus..? :)
Isiku pihta käivaid hinnanguid oleks võinud arvustuses siiski vältida. Ja piirduda teose kritiseerimisega.
Umbes kolm lauset oleksin ma sealt tahtnud maha tõmmata.
(Lugesin su arvustuse läbi, aga raamatut lugenud ei ole.)
Üldiselt ei pea isikut raamatust eristama... eriti kui raamat lahkab autori enda probleemikesi... pealegi, on ju LL ise teinud kõik selleks, et ta isik oleks avalik objekt...
No eks arvustaja peab, jah, ise teadma, kas on käsiteldava subjekti tasemel või ei. Teistpidine lahendus on muidugi iga raamat neljatähelistega yle kallata, olgu jutt joomisest või barokkarhitektuurist. Vähemalt sedasorti yksluisust sa ei harrasta. :)
Post a Comment